Õpipoisiõppetoetuse suurust ei saa üldiselt kvantifitseerida, kuna see sõltub erinevatest teguritest:
- Koolitustööstus (millist ametit õpitakse?)
- mis tahes olemasolevast kollektiivlepingust
- Õpipoisiaasta
- olek
- Koolitusfirma
Õpipoisitöötasu mõjutab enim õpipoisi ameti valik: kui näiteks tulevased pagarid ja juuksurid saavad vaid madalat praktikatasu, siis lennujuhi ametit õppiv või pangas ametniku koolitust omandav inimene võib seda teha. saada õigus esimesel õppeaastal ootan ilusat palka.
Kollektiivleping, mis võib valitud tööstusharus eksisteerida, näeb ette teatud palgaraamistiku. Kes sellest teada saab, see teab, kui palju tal koolitusel oodata võib.
Koolitustoetused sõltuvad ka praktikaaastast. BBiG § 17 lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et töötasu peab tõusma erialase koolituse edenedes, vähemalt kord aastas. Mida kauem õpipoiss ettevõttes on, seda suurem on tema palk.
Määrav on ka liitriik, kus koolitust alustatakse. Siin on endiselt erinevusi, näiteks vanade ja uute liidumaade vahel (lääne ja ida).
Viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, on loomulikult oma mõju koolitustoetustele ka koolitusfirmal. Ettevõte võib olenevalt rahalistest võimalustest kokku leppida oma koolitatavatega nende koolituse ajal tavapärasest kõrgema palga.
Kas praktikantidel on õigus puhkuse- ja jõulupreemiatele??
See, kas praktikantidel on oodata rohkem raha puhkuse või jõulupreemiate näol, sõltub sellest, mis on töölepingus ette nähtud ja kas tööandja on seotud kollektiivlepinguga.
Õigusaktis puudub kohustus maksta praktikantidele puhkuse- ega jõulupreemiaid. Need lisatasud on seega (nagu näiteks kapitalimahutuse hüvitised) tööandja poolt oma töötajatele tehtavad vabatahtlikud maksed.
Õpipoisitasu määrab suuresti see, millises valdkonnas õpipoiss töötab.
Fotod: iStock / JohnnyGreigKas koolituse ajal kehtib miinimumpalk??
Koolitatavale koolituse ajal makstavale töötasule ei kehti miinimumpalga seadus (MiLoG). Sellegipoolest on teatud juhised, mis määravad koolituse ajal töötasu raamistiku ja moodustavad seega miinimumpalga:
- Töötasu peab olema mõistlik.
- Töötasu ei tohi langeda alla teatud seadusest tulenevaid nõudeid.
Millal on praktikatoetus asjakohane??
Erinevad kohtud on juba varem käsitlenud, millal võib koolitustoetust siiski sobivaks pidada. Kohtuotsuses 29. 2015. aasta aprillis (9 AZR 108/14) otsustas föderaalne töökohus, et koolitustasu ei ole üldjuhul enam asjakohane, kui see on väiksem kui 80 protsenti kollektiivlepingus määratletud valdkonnas praktikantide töötasust. Kuigi see väärtus ei toimi nagu kokkulepitud miinimumpalk, määratleb see selgelt alampiirid.
Millisest tasemest allapoole ei tohi koolitustoetus langeda??
Piirangud on ka tööstusharudes, kus kollektiivlepingud puuduvad: 2020. aasta algusest ei kehti mitte ainult kõrgem seadusega ette nähtud miinimumpalk (9,35 eurot tunnis), vaid esmakordselt ka minimaalne koolitustoetus. praktikantidele kõigis tööstusharudes.
Olenevalt koolituse alguse aastast on BBiG § 17 lõike 2 punktis 1 sätestatud igakuiselt makstava brutokoolitustasu miinimumsumma. 2020. aastal karjääri alustav praktikant peab seaduse järgi saama brutokuupalka 515 eurot, 2021. aastal on see 550 eurot, 2022. aastal 585 eurot ja 2023. aastal vähemalt 620 eurot.
Ka BBiG § 17 lõige 2 (punktid 2, 3 ja 4) ütleb, et töötasu peab igal aastal tõusma: teisel koolitusaastal võrreldes esimese koolitusaastaga vähemalt 18 protsenti, kolmandal vähemalt. 35 protsenti ja neljandal vähemalt 40 protsenti võrreldes treeningute algusega.
| Algus | 1. Õpipoisiaasta | 2. Õpipoisiaasta | 3. Õpipoisiaasta | 4. Õpipoisiaasta |
| 2020 | 515 eurot | 608 eurot | 695 eurot | 721 eurot |
| 2021. aasta | 550 eurot | 649 eurot | 743 eurot | 770 eurot |
| 2022. aasta | 585 eurot | 690 eurot | 790 eurot | 819 eurot |
| 2023. aasta | 620 eurot | 732 eurot | 837 eurot | 868 eurot |
Allikas: DGB
Hea teada: Sellist miinimumpalka praktikantidel seni olnud ei ole. Sellest seadusest tulenevast nõudest saavad kasu kõik need inimesed, kes alustavad koolitust erialal, millel on seni makstud eriti madalat palka. Näiteks tulevaste juuksurite kuupalk oli esimesel praktikaaastal sageli tunduvalt alla 500 euro bruto.
Miks õpipoisitasu aasta-aastalt tõuseb?
Nagu eespool mainitud, on koolitustasu tõstmine seadusega ette nähtud BBiG § 17 lõike 1 teise lausega. Ja see töötasu tõus on ainult õiglane: praktikant omandab ju ettevõttes töötamise käigus teadmisi ja oskusi, mida ta saab töömehena tasapisi järjest paremini sisse tuua. Aja jooksul areneb temast üha enam töövõimeline töötaja. Seda premeeritakse koolituse ajal kõrgema palgaga.
Millal tuleb koolituspalk??
Koolitustoetust makstakse tavaliselt kuu lõpus tagantjärele. Koolitusettevõtted võiksid need üle kanda varem, kuid mitte hiljem: BBiG § 18 lõikes 2 on sätestatud, et tasu tuleb välja maksta hiljemalt vastava kuu viimasel tööpäeval.
Näiteks kui õpipoiss alustab oma koolitust. septembril, peab ta esimese raha laekumist kontole ootama kuu lõpuni.
Kas koolitustasu on ka haiguse korral??
Nagu täielikult kvalifitseeritud töötajatel, on ka praktikantidel õigus haiguse korral jätkuvale palga maksmisele. See tähendab, et mõne päeva või mitu nädalat haiguse tõttu puuduval praktikandil on jätkuvalt õigus koolitustoetusele.
Kui praktikant ei saa töötada kauem kui kuus nädalat, siis seda õigust enam ei ole. Siis aga astub haigekassa haigusrahaga.
Kutseõppe edenedes koolitustoetus tõuseb.
Fotod: iStock / HarbucksMilliseid mahaarvamisi tehakse koolituspalgast??
Praktikantide palgal, nagu ka oskustöölistel, on nii bruto- kui ka netoväärtus.
Brutotasu tähistab summat, mille koolitust pakkuv ettevõte maksab praktikandile iga kuu. Netotasu on see, mis pärast kõiki vajalikke mahaarvamisi praktikandini tegelikult jõuab.
Brutotöötasust arvatakse maha kaks kulutegurit:
- juhtima
- Sotsiaalkindlustusmaksed
Milliseid makse tuleb maksta?
Tööandja arvab koolitustoetuse brutoväärtusest maha teatud maksud ja maksab need otse. Need maksud on:
- tulumaks
Vähemalt esimesel koolitusaastal läbivad praktikandid sageli palgamaksu: 2020. aastal peavad I maksuklassi inimesed seda maksma vaid juhul, kui kuusissetulek (brutos) on võrdne 1.Ületab 081,24 eurot.
- Solidaarsuse lisatasu
Solidaarsuse lisatasu on otseselt seotud palgamaksuga. Nn "Soli" peavad maksma vaid need inimesed, kes maksavad palgamaksu üle 972 euro aastas. Kui teil on I maksuklass, võite teenida 1572,83 eurot bruto kuus, ilma et peaksite maksma solidaarsuslisa.
- Kirikumaks
Kirikumaksu maksmine sõltub sellest, kas praktikant kuulub mõnda konfessiooni või mitte. Kui see nii on, tuleb Baieris ja Baden-Württembergis maksta kaheksa protsenti ning kõigis teistes liidumaades üheksa protsenti palgamaksust. Kui koolitustoetus ei ole suurem kui 1.081,24 eurot bruto, palgamakse puudub ja seega ka kirikumaksu ei tasu.
Milliseid sotsiaalmakseid tuleb koolitustoetuselt tasuda??
Nagu täielikult kvalifitseeritud töötajad, on ka praktikandid kohustatud tasuma teatud sotsiaalkindlustusmakseid oma praktikatasult. Need on:
- Tervisekindlustus
Praktikantina ei ole enam võimalik oma vanemate kaudu perekindlustust teha. Selle asemel peavad praktikandid ise tervisekindlustuse sõlmima. Igakuised sissemaksed arvutatakse koolitustoetuse suuruse alusel ja tööandja maksab need otse haigekassale.
- hoolduskindlustus
Pikaajalise hoolduse kindlustusmakse on kohustuslik ka praktikantidele. Neid maksab ka otse tööandja.
- töötuskindlustus
Töötuskindlustus kaitseb töötuks jäämise riski, aga ka lühiajalise töötamise eest. Igakuine sissemakse arvutatakse protsendina töötasust ja see laekub ka otse tööandjalt föderaalsele tööhõiveametile.
Kas koolitustoetus on sissetulek??
Koolitustoetus on maksulisest aspektist üks mitte-FIE tööst saadav tulu. Seetõttu tuleb praktikandile makstav igakuine summa lugeda sissetulekuks.
Millist rahalist toetust praktikantidele pakutakse??
Kui õpipoisitoetusest ei piisa elamis-, söömis- ja sõidukuludeks, aitab riik õpipoisi erinevate toetustega. Nende hulka kuuluvad muu hulgas:
- Kutseõppe toetus
- Edasiminek BAföG
Mis on kutseõppe toetus?
Teatud nõuete täitmisel on algkoolitusel noortel võimalik taotleda Tööhõiveametist kutseõppetoetust (BAB) kogu koolituse ajaks. See on sätestatud sotsiaalseadustiku (SGB) kolmandas raamatus 56.
Praktikandid saavad igakuist toetust praegu 716 eurot. Alates augustist 2020 on see 723 eurot kuus. Siiski arvatakse koolitustoetus sellest maksimumsummast maha, kui see ületab teatud toetusi.
Kas ja kui jah, siis millises ulatuses on teil õigus saada kutseõppetoetust, saab umbkaudu kindlaks teha Föderaalse Tööhõiveameti BAB-kalkulaatori abil.
Mis on edasiminek BAföG?
1. päeval. augustil 2020 jõustub seadus, mis toob täiendusi neile, kes soovivad omandada täiendavat kvalifikatsiooni, näiteks saada käsitöömeistriks või spetsialistiks. Aufstiegsfortbildungsförderungsgesetz (AFBG) on lühidalt kutsutud ka "Aufstiegs-BAföG" ja toetab kõiki neid, kes soovivad oma erialal kõrgemat kvalifikatsiooni omandada täiendkoolitusega kui kutseõppega saavutatav, et saada ränduriks või oskustööliseks.
Kas koolitustoetus arvestatakse elatisraha arvelt?
Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvi 1610 lõike 2 kohaselt on lastel õigus saada elatist oma vanematelt, kui nad on läbinud kutseõppe. Seejärel on vanemad kohustatud katma nii selle koolituse kui ka lapse vajaduste kulud.
Nn "Düsseldorferi tabel" näitab, milline summa tuleb määrata eluks vajalike asjade jaoks. Kuigi see ei ole seaduslik nõue, toimib see juhisena maksete tegemisel. Olenevalt vanemate sissetulekust (neto) ja lapse vanusest saab tabeli alusel määrata teatud elatisnõude. Kui täiskasvanud laps ei ela enam koos vanematega, on tal igakuine elatisnõue hetkel 860 eurot olenemata sissetulekust.
Kui alaealine või täisealine laps teenib nüüd koolitustoetust, tuleb see elatisrahast maha arvata. Summa, mille vanemad peavad lapse käsutusse andma, on seega väiksem.
Lapse kasuks saab aga nõuda ühekordset summat 90 eurot koolitusega seotud lisavajaduste (nt erialaraamatud, tööriided jms) katteks. Seejärel vähendatakse vanemate ülalpidamiskohustust koolitustoetuse (neto) summa võrra, millest on lahutatud 90 eurot.
Näide: Thomas Schumacher on 18-aastane, elab ühiskorteris ja õpib alates 2020. aasta septembrist kontorisuhtleja ametit. Ta teenib siis 690 eurot neto kuus.
Põhimõtteliselt on Thomasel elatisnõue vanematelt 860 eurot. Sellest nõudest tuleb aga maha arvata tema netokoolituse töötasu kontorisuhtleja ametikohal (690 eurot). Tulemuseks on vahesumma 170 eurot. Seejärel lisatakse kindel 90 euro suurune määr, nii et Thomasel on lõpuks oma vanematelt 260 euro suurune elatisnõue.
| Hooldusnõue Düsseldorfi tabeli järgi: | 860 eurot |
| - Neto koolitustoetus: | 690 eurot |
| + Kindlaksmääratud tasu täiendavate koolitustega seotud vajaduste jaoks: | 90 eurot |
| Tegelik elatise nõue: | 260 eurot |
