Takistusteta vannituba
Renoveerimise juures on oluline läbi mõelda, kas uus vannituba pole algusest peale planeeritud takistusteta variandina. See võib kehtida vähemalt ruumivajaduse, aga ka sanitaarseadmete endi ja vahepindade osas. Kinnitusi, nagu käepidemed või istumisabi, saab vajadusel tagantjärele paigaldada.
takistusteta vannituba © Jörg Lantelme, fotolia.com Planeerimispõhimõtted takistusteta vannitubades
Erinevad DIN-standardid ja muud empiirilised väärtused on takistusteta vannitoa jaoks kasulikuks aluseks. DIN-standardid loodi avaliku sektori jaoks, kuid neid saab kasutada ka privaatsetes vannitubades juurdepääsetavuse nõudega. Muuhulgas reguleerib see liikumispiirkondi, mis on vajalikud selleks, et liikumispuudega inimesed ja ratastoolikasutajad saaksid takistamatult ringi liikuda. Olenemata projekteerimise soovidest ja võimalustest tuleks järgida järgmisi planeerimispõhimõtteid.
- Valamute jaoks on vaja vasakul ja paremal pool asuvaid pindu; külgmine kasutamine peaks olema võimalik ruumi ja paigutuse osas.
- Ratastooliga kasutajad peavad saama sõita kraanikausi all ning jätma selle alla piisavalt vabadust ja ruumi.
- WC loputusvedelik ja tualettpaber peavad olema kergesti ligipääsetavad.
- Piisava suurusega põrandal asuvad dušid on kasutatavad ka ratastoolikasutajatele. Dušši sees on oluline libisemiskindel põrandakate, samuti on istumiskohti lihtsam kasutada.
- Dušinurk peab avanema väljapoole või olema kujundatud lükanduksena.
- Tõkkevabade vannitubade vannid nõuavad sisenemise abivahendeid, näiteks tõstuki kujul. Seda saab paigaldada ka hiljem.
- Kõik vannitoas olevad furnituurid peavad olema kergesti ligipääsetavad ja hõlpsasti kasutatavad. Puutevabalt juhitavad liitmikud on eriti mugavad.
- Termostaadid pakuvad tõhusat kaitset põletuste eest.
Head näpunäited vannitoas olevate takistuste vähendamiseks Näpunäide: Takistusteta ruumide uksed peavad avanema väljapoole. Kui ruumi on üldiselt vähe, peaks takistusteta vannitoa uks olema lükanduksena. 
takistusteta vannituba © Jörg Lantelme, fotolia.com Dušš-tualett – vabadus, mis teeb selle lihtsamaks
Hügieeni ja tualeti kasutamise osas on iseseisvus eriti oluline. Dušš-tualettruum säilitab selles piirkonnas elukvaliteedi ja väärikuse tunde. Praktilist sanitaarobjekti leidub Saksamaal harva, kuid see on Jaapani vannitubades olnud standardne alates 1980. aastatest. Selle takistusteta tualettruumi paigaldamiseks on vajalik sooja vee ühendus ja elektriühendus. WC ja tualeti kombinatsioon puhastab intiimpiirkonna pärast tualeti kasutamist veejoaga, kuivatamine toimub sooja õhuga. WC bidee tagab seega maksimaalse hügieeni ideaalse liikumisvabaduse ja iseseisvuse samaaegselt.
Puuetega inimestele mõeldud tualett: valikuid ja abivahendeid on palju Näpunäide: Isegi kui duši tualetti leidub harva, võib seda leida suuremate sanitaartehnikatootjate tootevalikust. Väiksemad tootjad pakuvad ka duši tualettruumi kinnitusi. Neid saab hõlpsasti olemasoleva tualettruumi külge kinnitada. kuni 30% salvestada 
Sanitaartehnilised spetsialiseerunud ettevõtted
Soodsad pakkumised
võrrelda pakkumisi - Üleriigiline võrk
- Kvalifitseeritud pakkujad
- Ei ole siduv
- Tasuta
Liikumisvabadus takistusteta vannitoas
Avalike ruumide jaoks reguleerib DIN 18040-1 üldkasutatavate ruumide ruuminõudeid takistusteta vannitubades ja tualettruumides. Väärtused põhinevad kogemustel ja esindavad minimaalseid väärtusi, mida võib eeldada ka eraehituses. Üldiselt on nii, et mida rohkem ruumi vannitoas, seda lihtsam on füüsilise puudega inimestel seal viibida ja liikuda. Põhireeglina kehtivad järgmised juhised:
- Kõikide objektide ees ja dušinurgas (ratastoolikasutajatele) tuleb säilitada liikumisalad 150 x 150 cm.
- Kõndimisraskustega inimestel saab liikumisala vähendada 120 x 120 cm suurusele.
- WC-poti juures vahetamiseks peavad mõlemal küljel olema liikumisalad suurusega 90 x 70 cm. Tihti just seda reeglit privaatses vannitoas kinni pidada ei saa. Seda saab parandada näiteks küljelt reguleeritavate tualettruumidega.
- Vannitoa ukse vaba läbipääsu laius peab olema 90 cm, et saaks ka ratastoolist läbi sõita. Ukseläve tuleks vältida.
Suunise, kas vannituba saab üldse tõkkevabaks kujundada, annab info minimaalse põrandapinna kohta. Ratastoolikasutajatele peab see duši ja tualetiga vannitoas olema vähemalt 5,4 m², kõndimis- ja liikumispuudega inimestele piisab 3,2 m² suurusest pinnast. See teave on aga väga konarlik, kuna see ei sõltu ainult põrandapinnast, vaid ka ruumi paigutusest.
Liikumisvabadus vannitoas: muutke vannituba takistustevabaks Näpunäide: Mainitud liikumispiirkonnad võivad osaliselt kattuda. Juba planeerimisetapis tuleks kaaluda, kuhu neid kattumisi mõistlikult korraldada. Värvid ja valgus takistusteta vannitoas
Värvilahendus peaks olema pigem hele, eriti takistusteta vannitoas. See annab rohkem vaimset kindlustunnet ning ka heledad pinnad peegeldavad valgust paremini kui tumedad. Eakatel ja vaegnägijatel on soovitatav valguse intensiivsust kahekordistada, ruumi ühtlaseks valgustamiseks tuleks kasutada mitut valgusallikat. Laevalgusti puhul on soovitatav suur valguse hajuvus. Valgustust saab juhtida liikumisanduritega. Valgustus peaks olema pimestamisevaba ja võimalikult homogeenne, lülitite paigaldamisel tuleb arvestada ka ratastoolikasutajate ligipääsetavust.
Hea valgustus vannitoas DIN järgi tuleb lülitid paigaldada vähemalt 85 cm kõrgusele, eriti lihtsasti juhitavad on suure klapi ja värvikontrastidega lülitid. Väljaspool ruumi asuv lüliti säästab pimedas vannitoas ringi ekslemist; teise võimalusena saab tualettruumi peeglisse integreerida nõrga öövalguse ja annab ka pimedas vannitoas esialgse orientatsiooni.
Näpunäide: Valgusväljundite paigutus õiges kohas annab aluse funktsionaalsele valgustusele. Planeerimisel tuleks arvestada, kuhu valgustid võimalikult vähe varje tekitavad, valguse väljalaskeavad tuleks tagada mõlemale poole tualettruumi peegli kõrvale.
