Pangagarantii: mis see on? Mis ta maksab?

Pangagarantii on lubadus maksta. Pank kohustub seega võtma rahalise vastutuse kolmanda isiku ees, kui lepingupartner ei saa või ei taha maksta.
Pangagarantii saamiseks sõlmib pank isikuga (võlgnikuga) lepingu vastavalt Saksa pangandusseaduse (KWG) 1. jao punktile 8. Selles lepingus, mida nimetatakse ka "Bankaval " või "Avalkredit ", ei kohustu pank kohe raha väljastama, nagu see on laenulepingu või ehituse finantseerimise puhul. Selle lepingu kaudu vastutab pank hoopis oma krediidivõimelisuse eest. Sellest saab Saksa tsiviilseadustiku (BGB) § 765 kohaselt käendaja. Küsimus pole seega mitte rahalaenas, vaid laenus.
See pangagarantii vormis laen tagab seejärel, et kolmandal isikul, nimelt võlausaldajal on suurem tagatis võlgnikuga sõlmitud lepingulises äritegevuses. Kui võlausaldaja ei saa või ei soovi enam oma makseid täita, näiteks seetõttu, et ta on taotlenud eraisiku pankroti väljakuulutamist, saab võlausaldaja esitada oma nõuded otse pangale.
Pangagarantii puhul on alati lepinguline suhe kolme poole vahel:

1. Pank on käendaja.
2. Panga klient on võlgnik.
3. Pangagarantii saaja on pangakliendi võlausaldaja.

Näide: Härra Sommer soovib kolida uude üürikorterisse. Üürilepingu sõlmimiseks küsib üürileandja hr Winter pangalt tagatist. Seda renditagatise tagamiseks. Kui hr Sommer sõlmib üürnikuna sellise pangagarantii, kohustub pank vastutama hr Winterile avatud maksete eest, kui hr Sommer ei suuda või ei taha maksta.

Kui turvaline on pangagarantii?

Pangagarantii peetakse üldiselt kõrgeks tagatistasemeks. Lõppkokkuvõttes on sellise garantii ebaõnnestumine erinevate krediidiasutuste taga oleva likviidsuse tõttu suhteliselt ebatõenäoline.
Pangagarantii väljastamisel peaksid võlausaldajad aga hoolikalt jälgima, milline krediidiasutus võlgnikule käendab. Kui on teada, et pank on raskustes või juba suurtes rahalistes raskustes, võib ka pangagarantii olla värisevatel jalgadel. Halvimal juhul peab võlausaldaja käendusele tagasi langema ja siis avastab, et pank ei suuda enam kohustust täita.

Pangagarantii saamine on tavaliselt turvaline panus.

Fotod: iStock / Pattanaphong Khuankaew

Mis maksab pangagarantii?

Pangagarantii ei ole laen klassikalises mõttes. Raha ei laenata, seega laenuintresse ei maksta. Garantiikulud ei põhine seega hetke laenuintressidel. Selle asemel sõltub pangagarantii või garantiikrediidi maksumus kahest tegurist:

1. Garantiisumma suurus
2. Võlgniku krediidivõime

Põhimõtteliselt võib öelda, et mida suurem on tagatav summa, seda suuremad on kulud pangagarantiile. Garantii 5.000 eurot on seega võlgniku jaoks seotud väiksemate kuludega kui üle 50ne pangagarantii.000 eurot. Lisaks on oluline võlgniku krediidivõime. Sellest sõltub nn maksejõuetuse risk ehk panga individuaalne vastutusrisk. Mida madalam on krediidivõime, seda kallimaks muutub pangagarantii.
Kui rääkida kuludest, siis räägitakse nn garantiikomisjonist. Põhimõtteliselt võib eeldada garantiivahendustasu umbes 0,8–5 protsenti garanteeritud summast aastas. Pangagarantii puhul 2.000 eurot, aastased väljaminekud on oodata 16 kuni 100 eurot. Pangagarantii kulud kuuluvad tasumisele igakuiselt või kord aastas, olenevalt krediidiasutusest ja lepingust.

Miks me ei räägi pangagarantiile viidates "tasudest"?

Asjaolu, et pangagarantii kulusid ei nimetata "tasudeks", on tingitud asjaolust, et teenuste eest pole tasusid, vaid vahendustasud. Pangagarantii pole esialgu midagi muud kui nn tingimuslik kohustus, seega pole veel selge, kas pank ka reaalselt maksma peab. Seega lepitakse esialgu kokku vaid üks teenus, mille eest võetakse vastav garantiitasu.
Põhimõtteliselt jääb garantiivahendustasu alla kehtiva turuintressi, kuna tingimusliku kohustuse tõttu ei pea pank esialgu raha andma. Ka maksejõuetuse riski kaalutakse tavaliselt pangagarantii puhul madalamalt kui klassikalise laenulepingu puhul. Võlgnikel on reeglina võimalus saada suurem pangagarantii, kui talle laenuga antaks.

Kuidas saada pangagarantii?

Pangagarantii saamiseks peaksid huvilised esmalt pöörduma oma majapanga poole. Pangagarantii on reeglina kõige lihtsam saada just sealt, kui vastaval pangal on teenuse raames veel garantiikrediite. Teiste pankade tingimuste võrdlus on aga igati kasulik eeldusel, et ka nemad annavad vastavad garantiid inimestele, kes ei ole kliendid.

Teid võib huvitada ka kinnisvaraalane oskusteave Üürikorterite optimaalne kindlustus Raha ja seadus Raha ja õnn – need kõik on omavahel seotud? Kinnisvaraalane oskusteave Esimene üürikorter: Näpunäiteid noortele

Mida on vaja pangagarantii saamiseks?

Kui soovite eraisikuna taotleda oma majapangast pangagarantii, on selleks tavaliselt vaja teatud dokumente, mis tagavad äritegevuse. Nõuded vastavad osaliselt neile, mida tehakse ka laenu andmisel. Sageli peavad taotlejad esitama järgmised dokumendid:
 

• Isikutunnistuse koopia
• Eneseavamine
• vajaduse korral vara teave
• Tõend sissetuleku kohta
• Schufa teave

Olenevalt krediidiasutusest võidakse nõuda lisadokumente.

Millal lõpeb pangagarantii??

Garantiikrediit või pangagarantii lõpeb siis, kui garantii eesmärk enam ei kehti. Eeltoodud näite puhul oleks see nii näiteks siis, kui hr Sommer lõpetaks üürilepingu ja koliks hr Winteri üüritud korterist välja.
Üürileandja hr Winter tagastaks seejärel esialgse pangagarantii garantii andvale pangale. Sellest hetkest alates ei saa ta selle pangagarantii alusel enam nõudeid esitada.