Kui föderaalvalitsus soovib oma kliimaeesmärke saavutada, peab ehitustööstus kiiresti leidma alternatiivseid viise. Seda tunnistab ka ehitustööstus. "Me oleme tõesti võtmetööstus suurema kliimakaitse jaoks," ütleb Tim-Oliver Müller, Saksamaa ehitustööstuse pealiidu peadirektor. Hea uudis: paigaldatakse üha rohkem fotogalvaanilisi süsteeme ja juurutatakse haljaskatusi. Nüüd kavandatakse puitu kasutades terveid linnakvartaleid. Aga sellest piisab?
"See on nagu maraton ", ütleb Saksamaa säästva ehituse nõukogu (DGNB) juht Christine Lemaitre. "Mõned jooksjad spurtivad selle läbi kahe tunniga, teised aga on just selle aja jooksul esimesse joogipunkti jõudnud. „Nii on ka säästva ehituse puhul. „Palju on neid, kes teevad seda lihtsalt ja järjekindlalt ning meil on suur osa sellest, mis on alles alanud."
DGNB on välja töötanud eraehitusprojektide sertifitseerimissüsteemi, et muuta keskkonnamõjud paremini võrreldavaks ja läbipaistvamaks. Süsteemi saab kasutada uute hoonete ja hooldustööde jaoks ning selle eesmärk on vaadelda kogu hoone elutsüklit.
Ehitusjäätmed moodustavad Saksamaal 53 protsenti jäätmete koguhulgast.
Foto: iStock / georgemuresanEdukas näide 1: taaskasutamine pärast lammutamist
Kui soovite teada, mis on parimaks klassifikatsiooniks vajalik, võite külastada Berlin-Mitte's Budapester Strasse. Siin lammutab kinnisvarapank Berlin Hyp oma vana peakorteri, et ehitada uus. Endisest büroohoonest on järel vaid suur betoonist skelett. Terastrossid, -kaablid ja betoonijäägid ulatuvad vaheseinte vahelt välja ja ripuvad kardinana lahtirebitud põrandate ees. Pank pälvis ehitusprojekti eest DGNB plaatina sertifikaadi.
Jätkusuutlikkuse lubadus algab lahtivõtmisest. "Igaüks võib selle maha lõhkuda ", ütleb projektijuht Jens Völkner. “Küsisime aga endalt, kuidas saame ikkagi kasu vana hoone olemasolevast ainesest. Taaskasutatakse 88 protsenti ehitise lammutamisel tekkivast."
Umbes veerand uuest fassaadist koosneb fotogalvaanilistest elementidest. Tulevane uus hoone kasutab tänu soojustagastusele üle poole vähem energiat kui vana. Arvukad maasoojusenergia puurkaevud oleksid kulusid oluliselt tõstnud. Sellegipoolest suhtub juhatus projekti positiivselt. "See kõik maksab, küsimus on ainult selles, kui kaugele me pärast kulude ja tulude kaalumist jõuame," ütleb Völkner.
Näide 2: Berliini Tierparki ümberehitus
Ka Tierpark Berlin pidi mõne aasta eest endalt küsima, kas renoveerida oma administratiivhoone või ehitada uus? SDV 1960. aastatest kokkupandav hoone oli nii lagunenud, et seda polnud aastaid kasutatud. "Dokumentidest sai meile kiiresti selgeks, et tegemist ei ole tavalise nagist kokkupandava hoonega, vaid nn karkasskonstruktsiooniga, mis oli juba väga uuenduslikult planeeritud ja mille konstruktsioon on väga lihtsalt ümber ehitatav," ütleb vastutav arhitekt Jan Schreiber.
Tema kontor ZRS esitas loomaaiale kolm renoveerimisvõimalust. Lõpuks sai sellest kõige odavam variant. Säilitati kest ja suured osad SDV sisekujundusest. Kiigutatud eterniitfassaadi asemel sai hoone sertifitseeritud lehise puidust voodri. Energiatarbimist võiks vähendada poole võrra. Uus fassaad on kujundatud nii, et seda saab kasutusea lõpus kergesti eraldada ja taaskasutada. "Suurepärane projekt," kiidab Burgbacher Architects For Future'ist. Kuid sellised projektid on ikkagi nišinähtus.
Kinnisvaraideed Reklaam Tulevikulinnad: kuidas linnauuenduses edu saavutada Esitaja Ehitusteadmiste reklaam Ehitusbuum: Miks liiva varsti napib Esitleb Eelkõige napib paljude ehitajate soov renoveerida
"Ma näen raudbetoonsambaid, raudbetoonlagi, ma näen väga suurt klaaside osakaalu," ütleb Veit Burgbacher Tulevikuarhitektide (AFF) ühingust. "See teeb mulle kõhuvalu. “Muuhulgas töötab organisatsioon selle nimel, et Pariisi kliimaleppe eesmärgid oleksid ehitussektoris ankurdatud. AFF-i jaoks ei piisa katusel olevast fotogalvaanilisest ja soojusvahetussüsteemidest. "Üks olulisemaid põhimõtteid, mida me esindame, on: vältige lammutamist," ütleb Burgbacher. “Hall energia, mis on igas hoones, kaob pöördumatult, kui need lagunevad. “Vaid üksikuid hooneid ei tasu säilitada, sest näiteks aine on liiga halb. Eelkõige napib paljude ehitajate soov renoveerida.
Esimeste vahe-eesmärkide saavutamiseks 2030. aastaks pole jäänud palju aega
Mis peab siis juhtuma, et see muutuks?? Architects For Future nõuab näiteks, et tulevane föderaalvalitsus tõstaks säästva ehituse seaduslikke miinimumstandardeid. Seni pole neid norme määratlev hooneenergia seadus isegi halliheitmeid arvestanud, kritiseerib Burgbacher.
Ehitustööstus seevastu nõuab, et planeerimine ja ehitamine toimuks rohkem ühest allikast. "Planeerimise ja ehitamise ühendamine suurendab tootlikkust ning on seeriaviisilise eelvalmistamise ja moodulehituse jaoks ülioluline, " ütleb peadirektor Müller. Tööstusel ei jää keeruliste ülesannete lahendamiseks palju aega. Kliimapoliitika esimesed vaheeesmärgid peavad olema täidetud 2030. aastaks.
