Isolatsioonimaterjalide käitumine tulekahju korral
Isolatsioonimaterjalid ei tohiks põleda nagu küttepuud © Marius Graf, fotolia.com Majade ehitamisel kasutatakse kõikides piirkondades põlevaid ja mittesüttivaid materjale. Lihtsamad näited on katusefermi puit ja seinte kivid. Soojusisolatsioonimaterjalidega pole teisiti: siin on ka tuleohtlikke ja mittesüttivaid materjale. Seda tuleb planeerimisel arvestada. Selle võimaldamiseks on materjalid jagatud erinevatesse ehitusmaterjalide klassidesse.
Ehitusmaterjalide klassid tuleohu klassifitseerimiseks Mittesüttivast normaalselt tuleohtlikuks
Ehitusmaterjalide klasside klassifikatsioon tulekindluse järgi toimub vastavalt standardile DIN 4102-1. Selles standardis eristatakse kõigepealt kahte peamist ehitusmaterjalide klassi:
- A - mittesüttivad ehitusmaterjalid
- B - põlevad ehitusmaterjalid
Neid kahte ehitusmaterjalide klassi eristatakse veelgi. Ehitusmaterjalide klassis A klassides
- A1 – põlevate komponentideta ehitusmaterjalid (nt kruus, raud, puhtad mineraalkiud)
- A2 - vähesel määral põlevate komponentidega ehitusmaterjalid (nt erikujundusega kipsplaat)
B-klassis tehakse vahet klasside vahel
- B1 - leegiaeglustavad ehitusmaterjalid (nt jäigast vahust isolatsioonimaterjalid leegiaeglustavate lisanditega, spetsiaalsed sünteetilised vaigukrohvid, erinevad põrandakatted)
- B2 - tavaliselt tuleohtlikud ehitusmaterjalid (näiteks jäigast vahust isolatsioonimaterjalid ilma leegiaeglustavate lisanditeta, erinevad looduslikud isolatsioonimaterjalid, elektrikaablid, teatud mõõtmetega puit)
- B3 - kergestisüttivad ehitusmaterjalid (kõik ehitusmaterjalid, mida ei saa liigitada ühtegi teise rühma)
Erinevad isolatsioonimaterjalid jagunevad nende omaduste järgi erinevatesse klassidesse. Euroopa tasandil klassifitseeritakse ehitusmaterjalide klassid skaala abil, mis ulatub A-st F-ni.
Erinevate isolatsioonimaterjalide tuleoht
