Hospice and Palliative Care Act (HPG): mida peaksite teadma

Hospiitsid on elulõpu hooldusasutused, kus inimesed saavad oma viimase eluetapi väärikalt veeta. Hospiitsravi fookus ei ole enam arstiabil, vaid hooldatavate ja väärikalt surevate inimeste elukvaliteedil. Sageli järgneb haiglaravi palliatiivsele ravile. Hooldatavate hospiitsides viibimise kestus võib varieeruda. Võimalik on mõne päeva, nädala või kuu pikkune periood.

Mis on palliatiivne ravi?

Hospiits- ja palliatiivravi, mille eesmärk on seaduse järgi paraneda, jaguneb kolmeks valdkonnaks: üldine ambulatoorne palliatiivravi (AAPV), spetsialiseeritud ambulatoorne palliatiivravi (SAPV) ja hospiitsravi.

Üldine ambulatoorne palliatiivne ravi (AAPV)

Palliatiivravi on põhiliselt ravi- ja õendusabi inimestele, kes põevad ravimatut haigust ja kelle oodatav eluiga on väga piiratud. Tervise taastamise eesmärgil toimuva ravi asemel kohandatakse palliatiivravi parimal võimalikul viisil füsioloogiliste ja psühholoogiliste seisunditega. Keskendutakse valu leevendamisele ja psühhosotsiaalse toe pakkumisele.
Arstid, õed ja hingehoidjad on peamised palliatiivravi panustajad. Üldine palliatiivne ravi (AAPV) on mõeldud piisava ambulatoorse ravi tagamiseks, eelistatavalt koduses keskkonnas. Hooldus hooldekodudes või haiglates on aga võimalik. AAPV sisaldab pidevat arstiabi ja õendusabi. Peamiselt võtavad selle üle eriarsti- ja perearstiresidendid ning ambulatoorsed õendusteenused.

Hospiitshoolduse keskmes on elukvaliteet ja väärikas suremine . 

Fotod: iStock / Pornpak Khunatorn

Spetsialiseeritud ambulatoorne palliatiivne ravi (SAPV)

Ambulatoorne palliatiivne eriravi on mõeldud inimestele, kes vajavad eriti kõrgetasemelist ravi ja hooldust. See võib toimuda kodukeskkonnas, hooldusasutustes ja haiglates. SAPV on juriidiliselt registreeritud hooldusvormina eksisteerinud alates 2007. aastast.
See on mõeldud AAPV-le kasulikuks lisandiks. SAPV hõlmab palliatiivset meditsiinilist ja palliatiivset ravi nõustamist ja hooldust, mis on tihedalt seotud arstide, õendusteenuste ja hingehoidjate teenustega. Hoolduses aktiivselt osalevad inimesed moodustavad koos Palliatiivravi meeskonna (PCT).
SAPV väljakirjutamisel on haiglaarstide ja üldarstide vahel erinevusi. Haiglaarstid võivad sellist ravi välja kirjutada ainult kuni seitsmeks päevaks. Arst-residentidele ajapiirangut ei ole. Praktikas kinnitavad haigekassad SAPV-retsepti arsti-residentide poolt keskmiselt üheks kuuks.

Uuendused hospiitsi ja palliatiivravi seaduses

2015. aasta hospiitsi ja palliatiivravi seaduse muudatused hõlmavad järgmisi valdkondi:

  1. Uuendused ambulatoorses palliatiivravis
  2. Uuendused palliatiivse koduõenduse tugevdamiseks
  3. Uuendused spetsialiseeritud ambulatoorses palliatiivravis (SAPV)
  4. Uuendused hospiitsitöö ja ambulatoorsete hospiitside rahaliseks toetamiseks
  5. Uuendused, mis tugevdavad hospiitsi ja palliatiivset ravi hooldekodudes
  6. Uuendused, mis edendavad palliatiivset ravi haiglates
  7. Uuendused, mis parandavad teavet

Selle aluseks olevad seadusandlikud muudatused puudutavad peamiselt ravikindlustushüvitisi (SGB V), vähemal määral pikaajalise hoolduse kindlustushüvitisi (SGB XI) ja mõnel juhul ka haiglapalga seadust.

Uuendused ambulatoorses palliatiivravis

Vastavalt SGB V paragrahvi 27 lõikele 1 on palliatiivne ravi selgesõnaliselt osa kohustuslike ravikindlustusseltside pakutavast tavahooldusest. Kõigil seaduslikult kindlustatud isikutel on õigus saada tavalisi hooldushüvitisi. Lisaks tuleks vastavalt sotsiaalseadustiku V raamatu paragrahvi 87 lõikele 1b saavutada ambulatoorse palliatiivse ravi kvaliteedi parandamine täiendava tasu ja kvalifikatsiooniga.

Uuendused palliatiivse koduõenduse tugevdamiseks

Koduõenduse valdkonnas tugevdatakse palliatiivse ravi aspekti. Vastavalt § 92 lõikele 7 nr. 5 SGB V saab arveid palliatiivse ravi teenuste eest. Lisaks edendatakse koostööd õendusabi ja teiste asjaosaliste, näiteks arstide ja pastorite vahel.

Uuendused spetsialiseeritud ambulatoorses palliatiivravis (SAPV)

Ambulatoorne eriravi oli suures osas tagatud juba haiglaravi ja palliatiivravi seaduse jõustumisel. Uuendused on kõrvaldanud kaks lünka:

  1. Uue tarnelepingute vahekohtumenetluse eesmärk on tasakaalustada maapiirkondades ja struktuurselt nõrkades piirkondades endiselt esinevat alapakkumist vastavalt SGB V jaotisele 132d.
  2. Vastavalt SGB V paragrahvi 132d lõikele 3 võib niinimetatud valikuline lepinguline ravi selgesõnaliselt hõlmata eri- ja üldpalliatiivse ravi teenuseid. Lepingulise valikulise hoolduse all mõistetakse teenuseid, milles kohustuslikud ravikindlustused lepivad kokku üksikute teenuseosutajatega. Vastaseks on kollektiivleping, näiteks kohustusliku ravikindlustuse arstide ühendustega.

Uuendused rahalises toetuses 

Hospiitsitöö ja ambulatoorse hospiitsiteenuse rahaliseks toetamiseks on hospiitsi ja palliatiivravi seaduses ette nähtud ulatuslikud meetmed:

  1. Ambulatoorsed haiglateenused võivad nõuda mitte ainult personalikulusid, vaid ka materjalikulusid vastavalt SGB V § 39 b lõikele 2. Meede on mõeldud eelkõige leinanõustamise tugevdamiseks. See on hospiitsteenuste pakkumine omastele.
  2. Vastavalt SGB V paragrahvi 39b lõikele 2 võivad haiglad kasutada ambulatoorseid hospiitsiteenuseid.
  3. Laste ja täiskasvanute statsionaarsed hospiitsid on majanduslikult paremad. Ravikindlustused toetavad hospiitse 261 euroga kindlustatu kohta. See on eriti kasulik asutustele, mida varem rahastati alla keskmise. Enne hospiitsi ja palliatiivravi seaduse jõustumist oli toetus ühe hooldatava kindlustatu kohta 198 eurot. Abikõlblikest kuludest katavad haigekassad 95 protsenti. Varem oli see osakaal 90 protsenti. Hospiitsiliidud ei soovi 100-protsendilist ülevõtmist. Ülejäänud isikliku panusega peaks hospiitsiliikumise vabatahtlik põhiidee säilitama oma koha. Ülejäänud 5 protsenti rahastavad hospiitsesid muu hulgas annetuste kaudu. Hospiitsis hooldatavatele kulusid ei kaasne.
  4. Vastavalt SGB V §-le 39a pööratakse hospiitsitöö ajal leinavate sugulaste saatmisele erilist tähelepanu. Iseseisev raamleping peaks arvestama lastehaiglate eripäradega.

Uuendused hooldekodudes 

Paljud inimesed veedavad oma elu viimased aastad hooldekodus ja tahaksid sinna jääda kuni surmani. Seetõttu määravad sotsiaalseadustiku XI raamatu paragrahvid 28 ja 75 ka terminaalhoolduse pikaajalise hoolduse kindlustuse hoolduskohustuse hulka. Koostöö ambulatoorsete hospiitsteenustega on hooldekodude kohustus vastavalt SGB XI jaotisele 114. Sama kehtib koostöö kohta eriarstide ja perearstidega, kes võivad nõuda koostöö eest lisatasu vastavalt sotsiaalseadustiku V raamatu paragrahvile 119.
Lisaks peaksid hooldekodud pakkuma hooldatavatele spetsiaalseid nõuandeid, mis hõlmavad viimase eluetapi õendus-, meditsiinilisi, pastoraalseid ja psühhosotsiaalseid aspekte. Rahastamise eest vastutavad haigekassad. Nõustamisteenus on mõeldud selleks, et hooldekodu elanikel oleks võimalik saada üksikasjalikku teavet võimalike hooldus- ja tugiteenuste kohta enne volikirja vormistamist.

Uuendused haiglates

Paljud inimesed veedavad oma elu viimase osa endiselt haiglas ja surevad seal. Vastavalt KHEntgG paragrahvile 6 kehtivad alates 2019. aastast üleriigilised ühtsed lisatasud multiprofessionaalsetele palliatiivraviteenustele. See, kas haiglad kasutavad seda palliatiivravi meeskondade loomiseks või välisteenustega koostöö tegemiseks, on iga haigla otsustada.

Uuendused teabe parandamiseks

Kõigil seaduslikult kindlustatud isikutel, kes soovivad kasutada palliatiiv- ja hospiitsraviteenuseid, on hospiitsi ja palliatiivravi seaduse alusel õigus nõustamisele. Sotsiaalseadustiku V raamatu paragrahvi 39b kohaselt vastutavad nõustamise eest ravikindlustusseltsid.

Jäta Oma Kommentaar

Please enter your comment!
Please enter your name here