Vundamendi maanduselektrood tuleb asetada kinnise rõngana välisseinte vundamenti või hoone põrandaplaati - soovitavalt kõige madalamale tugevduskihile. Siin on see elektriliselt ühendatud vundamendi tugevdusega vähemalt iga kahe meetri järel.
Parima võimaliku maandustakistuse saavutamiseks paigaldatakse suuremale pinnale täiendavad ristühendused maksimaalselt 20 x 20 meetriste silmadena. Et vundamendi maa oleks optimaalselt korrosiooni eest kaitstud, peab see olema kõikidest kohtadest ümbritsetud vähemalt 5-sentimeetrise betoonikihiga. Tähtis: kuna pärast betooni tardumist ei saa maandust enam parandada, tuleks planeerimist ja teostamist hoolikalt läbi mõelda.
Ühendusaasad või fikseeritud maanduspunktid tagavad maanduselektroodide optimaalse kasutamise ja need tuleb tavaliselt paigaldada järgmistesse kohtadesse:
- Peamine maandussiin
- Potentsiaaliühtlustusvardad
- Lifti rööpad
- Terasest toed
- Fassaadi elemendid
- Hoone varjestus
- Rõngaspotentsiaaliühtlustusvardad
- Kaabliteed
- Ühenduskanalid teiste struktuuridega
- struktuursed laiendused
- Ühendused ringmaanduse või funktsionaalse potentsiaaliühtlustusjuhtmega
- Välise piksekaitse tuletised
- Allavoolutorud
- Sügav maandusvarras
Ühendusaasade pikkus peab olema 1,50 meetrit nii hoone sees kui ka väljastpoolt põranda ülemisest servast alates sisenemiskohast. Lisaks peavad need olema ehitusetapis selgelt märgistatud ja montaaži ajal mõõtmetega ning kantud ehitusplaanidesse.
Ohutuse mõttes tehakse pärast paigaldamist ja enne betoneerimist läbipääsu mõõtmine ühendusdetailide vahel. Siin ei tohi ületada takistuse väärtust 0,2 oomi. Maandussüsteemi väljaehitamine dokumenteeritakse kirjalikult teostusplaanides, olulisemate ühenduste ja defektide ning järjepidevuse mõõtmise tulemused fotodel ja detailselt fikseeritakse.
Vundamendi maanduselektroodi paigaldamine peab olema selgesõnaliselt läbi viidud või vähemalt elektri- või piksekaitsespetsialisti järelevalve all.
Foto: DehnMis materjalist on valmistatud vundamendi maanduselektrood?
Sobib ümmargune teras läbimõõduga vähemalt 10 mm või püstine terasriba ristlõikega vähemalt 30 mm x 3,5 mm. Süsteem ühendatakse armatuuriga kahemeetriste intervallidega keevis-, kruvi- või klambriühenduste abil.
erand: Veekindla betooni või bituumen- või perimeetriisolatsiooniga tihendatud betooni puhul paigaldatakse maanduselektrood nn ringmaanduselektroodina vundamendist väljapoole.
Kuna need on paigaldatud betooni, ei puutu vundamendi maanduselektroodid kokku olulise korrosioonipingega, kuna see säilitab maandusmaterjali. Kasutada võib järgmisi materjale:
- tsingitud või tsingitamata teras
- vask
- roostevaba teras erinõuete jaoks
Palju olulisem on aga kõrvaldada ühenduskohtade kõrge korrosioonitase. Roostevabast terasest ühendusplaatidega seina sisse ehitatud maanduspunktid kujutavad endast eriti kindlat ühendust vundamendi maandussüsteemiga. Teiste sobivate ühendusdetailide hulka kuuluvad: 10-millimeetrise läbimõõduga tsingitud ümmargune plastmantliga teras, samuti vaskkaablid või -köied, mille ristlõige on vähemalt 50 ruutmillimeetrit. Lisaks loovad keevisühendused väga turvalise ühenduse, kusjuures keevisõmbluse pikkus peab olema vähemalt 50 millimeetrit. Nn kägistamisühendused ei ole lubatud.
