Kuna maa omandistruktuur on märgitud kinnistusraamatusse, siis leiab sealt infot maa vastava omaniku kohta. Lisaks on kinnistusraamatust leitavad kõik omandiga kaasnevad õigused ja kohustused. Lisaks omanikule kantakse kinnistusraamatusse asukoht, maa number, koormatised ja maatasu.
Kinnistusraamatusse on seega kantud kõik vastava linnaosa hoonestatud ja hoonestamata maad. Kõik need kinnistud kuuluvad kohustusliku kinnistusraamatusse ja seetõttu tuleb need seadusandja järgi kanda kinnistusraamatusse.
Kinnistusraamatu jaoskonnad
Vastavalt Saksamaal kinnistusraamatu reguleerimiseks kehtivale õiguslikule regulatsioonile on kinnistusraamat jagatud erinevateks osadeks, s.o ainevaldkondadeks.
1. pealdis: Sisse, s.o kinnistusraamatu algusesse, märgitakse sellega seotud ringkonnakohus, kinnistusraamatuosa, kinnistusraamatu köide ja toimiku number.
2. Inventar: Siinkohal saab kinnistusraamatusse kanda asukoha nime, krundi numbri ja maatüki. Siin on kirjas ka kinnistu suurus.
3. I osakond: Kinnistusraamatu I jaos on andmed omaniku või rendiõigust omava isiku kohta. Kui omanikuna on registreeritud rohkem kui üks isik, sisaldab see osa ka vastavat osakaalu.
II osakond: II jakku on kantud kõik koormised ja kitsendused, mis kinnistut mõjutavad. Sellised koormised hõlmavad näiteks reaalseid koormisi või maksejõuetuse teatisi.
III osakond: Viimases jaotises, III jaos, on märgitud kõik hüpoteegid. Räägitakse ka maatasu kandest. Nende hulka kuuluvad hüpoteegid, maatasud ilma kirjata või pensionivõlad või pandiõigused. Selle teabe tõttu pakub kinnistusraamatu III jagu võlausaldajatele ja krediidiasutustele erilist huvi. Siin märgitut saab muuta ainult kustutamisloaga.
Mis on maatasu?
Igaüks, kes ostab maja või kinnisvara, peab sageli kasutama välist kapitali. Laenuandja, tavaliselt pank, maandab summa omavalitsuselt. Seda tehakse maatasu kandmisega kinnistusraamatusse. See kanne on notariaalselt kinnitatud.
Kus asub kinnistusraamat??
Kuni 2009. aastani oli kinnistusraamat saadaval ainult haptilise raamatuna - lugematute paberlehtedega - nn kinnistusraamatus. Alates 2009. aastast on kinnistusraamat kättesaadav ka elektroonilisel kujul ja seetõttu on see digiteeritud. See tähendab: Kui soovite säästa end sageli tüütust haldusprotsessist, võite taotleda kinnistusraamatu väljavõtet veebis justiitsportaalis. Kuid nagu tavaline vaatamine, on ka digitaalne vaatamine tasuline.
Muide, kinnistusamet on registrikohus ja asub ringkonnakohtu juures. Sest: välja arvatud Baden-Württembergis, kus kinnistusametid asuvad endiselt vastavates omavalitsustes, reguleerib maa eraldamise ja vastutusega seotud küsimusi kohalik kohus.
Kellel on lubatud tutvuda kinnistusraamatuga?
Kinnistusraamatus sisalduvad andmed on äärmiselt tundlikud. Need sisaldavad teavet praeguse kinnisvaraomaniku võlgade ja majandusliku olukorra kohta. Neid tundlikke andmeid tuleb kaitsta, nõustub seadusandja. Ja just seetõttu saab kinnistusraamatu andmeid vaadata vaid piiratud ulatuses. Kinnistusraamatusse on registreeritud ainult kinnistuomanikud, muud kinnistusraamatusse märgitud isikud või õigustatud huviga isikud. See hõlmab potentsiaalseid ostjaid, võlausaldajaid, krediidiasutusi või notareid, kohtuid ja ametiasutusi. Kellel täpselt selleks õigus on, on kirjas GBO § 12 (Kinnistusraamatu eeskiri).
Kõik teised inimesed kinnistusraamatuga tutvuda ei saa – isegi kui raamatutesse pilk oleks kindlasti väga põnev.
Kinnistusraamat: millal tehakse kanne?
Kinnistusraamatusse kandmine ei toimu automaatselt. Kui olete soetanud ehitusmaa, krundi või maja, peate olema kantud kinnistusraamatusse uue omanikuna. Kinnistusraamatu kande saab teha vaid juhul, kui ostu-müügileping on esmalt notari poolt kinnitatud ja seejärel kinnistusametile esitatud.
Sama kehtib ka kingituste või pärandi kohta. Ka siin peab notar annetuse või pärandi notariaalselt tõestama ja seejärel kinnistusametile esitama.
Kinnistusraamatu kanne: sisesta muudatused
Kinnistusraamatut ei pea välja tooma ainult uue omaniku sisenemisel, vaid ka näiteks uue võlausaldaja olemasolul. See võib juhtuda juhul, kui hüpoteek kantakse üle teise panka.
Samuti tuleb fikseerida vara jagamise muudatused või mitme kinnistu ühendamine. Nii säilitab kinnistusamet ülevaadet seotud valla või linna omanditingimustest.
Mis maksab kinnistusraamatu kanne?
Põhimõtteliselt tuleb öelda, et kinnistusraamatu kande kulud põhinevad ostuhinnal. Ehk siis: mida kallim on kinnistu või maja, seda suuremad on kulud kinnistusraamatusse kandmisele. Kui ostate maatüki või kinnistu 125 eest.000 euro ostmisel tuleb üleandmisteate eest arvestada ca 170 euroga ja kinnistusraamatusse kandmisega ca 350 euroga. Muidugi on ka notari kulud.
Mis on eelisteade?
Igaüks, kes ostab maja, võib-olla peab tegelema eelisteatega. Üleandmisteade kaitseb ostjat ka maja ostmisel ning annab talle võimaluse tasuda kokkulepitud hind alles pärast omandi üleminekut. Omandi üleminek toimub kinnistusraamatusse kandmisega. Ostjana peaksite aga alati olema teadlik kogu saadaolevast teabest, eriti mis tahes koormuse kohta.
Kinnisvaraalane oskusteave Loobumisteade: miks see nii oluline Loobumisteate korral on endistel omanikel õigus nõuda oma vara tagastamist.Kinnistusraamat: millal on vaja väljavõtet?
Kinnistusraamat pole oluline ainult siis, kui soovid saada maatüki või kinnistu omanikuks, vaid ka enne. Kui soovid enne ostmist tutvuda kinnistuga kaasnevate koormatega, on väga oluline tutvuda kinnistusraamatu väljavõttega. Väljavõte on oluline ka pankadele, sageli küsitakse seda enne laenu andmist. Hüpoteeklaenu testis vaatab pank enne ostjale kinnisvara ostmiseks laenu andmist kinnisvara koormatised.
Kinnistusraamatuga tutvumist saab taotleda igaüks, kellel on õigustatud huvi, kinnistusraamatus või internetis.
Mis maksab kinnistusraamatu väljavõte?
Igaüks, kes vajab kinnistusraamatu väljavõtet, peab maksma kinnistusametile tehtud pingutuse eest. Tavaliselt küsib kinnistusamet kolimise eest tasu umbes 10 eurot. Kui väljavõte tuleb kinnitada, tuleb maksta veidi rohkem raha.
