Ühiku väärtuse muutused
Ühiku väärtuse määramiseks kasutab maksuamet praegu vananenud vara väärtusi aastast 1964 (vanad liidumaa osariigid) ja 1935. aastast (uued liiduriigid). See peaks muutuma kinnisvaramaksureformiga.
Föderaalmudel näeb ette, et kõik Saksamaal asuvad kinnisvarad hinnatakse ümber. Tulevikus mängivad rolli järgmised kriteeriumid:
- maa standardväärtus
- maa-ala
- kinnisvara tüüp
- netoüür
- hoonestusala
- hoone kontrollväärtus
Nende tunnuste alusel määratakse maa väärtus uuesti iga seitsme aasta järel.
Muutused kinnisvaramaksuindeksis
Kinnisvara maksubaas oleneb kinnisvara liigist. Seetõttu on praegu suured erinevused, eriti kui võrrelda vanu ja uusi liidumaid: vanades liidumaades on maksuindeks praegu vahemikus 2,6–3,5 promilli, uutes liidumaades viie ja kümne tuhande promilli vahel. Kinnisvaramaksureform näeb ette, et kinnisvara maksubaas ühtlustatakse üleriigiliselt. See langeb 0,34 promillini.
Muutused hindamismääras
Seni oli kinnisvaramaksul kahte tüüpi maksumäära: kinnisvaramaksu määr A (põllumajandus- ja metsamaa) ja kinnisvaramaksu B määr (muud kinnisvarad). Nüüd tuleb lisada kolmas variant, kinnisvaramaksu määramise määr C (ehitusvalmis maa). Nn ehitusmaamaksuga soovib föderaalvalitsus maaga spekuleerimisele vastu seista. See tähendab: Kui kinnistut ei ehitata, suureneb tasumisele kuuluv kinnisvaramaks.
Algklausel annab liidumaadele tegevusruumi
Kinnisvaramaksureform sisaldab avaklauslit. See tähendab, et iga riik saab ise otsustada, kas ta järgib föderaalvalitsuse nõudeid või läheb oma teed. Seitse föderaalosariiki on juba teatanud kõrvalekalletest.
Loe rohkem huvitavaid artikleid siit Seadus ja maksud Omavalitsustest tugevalt sõltuv kinnisvaramaksu suurus Seadus ja maksud Kinnisvaramaksu mahaarvamine: Nõuded ja maksunõuandedKuidas hakatakse alates 2025. aastast liidumaades kinnisvaramaksu arvutama?
Kinnisvaramaks Baden-Württembergis
Igaüks, kes elab Baden-Württembergis, võib eeldada muudetud kinnisvaramaksu mudelit. Edaspidi määratakse kinnistu väärtus maa pindala ja maa normväärtuse alusel. Sellest tuleneb nn maksustamise põhiväärtus. See asendab eelmise standardväärtuse. Osariigi valitsus langetab maksuindeksit edaspidi 30 protsenti 1,3 promillini. Nagu varemgi, määravad omavalitsused ise maksumäära suuruse.
Kinnisvaramaks Baieris
Piirkondlik mudel föderaalmudeli asemel – see on Baieri osariigi valitsuse moto. Kinnisvaramaksu arvutamisel võetakse aluseks maa- ja hoonepindalad ning väärtusest sõltumatud samaväärsusarvud. See tähendab teatud arvväärtust põranda ja hoonepinna ruutmeetri kohta. Pärast kahe väärtuse korrutamist lisatakse maksuindeks. Nagu Baden-Württembergis, langeb see 30 protsenti – kuid ainult elamispinna osas. Lisaks näeb pindalamudel ette, et maksubaasi saab kasutada ainult üks kord, s.o 1. kuupäeval.1.2022. aasta. Muudatusi on vaid siis, kui pind muutub suuremaks või väiksemaks või kui hoonet kasutatakse muuks otstarbeks.
Kinnisvaramaks Berliinis
Eespool kirjeldatud föderaalmudel rakendub Berliinis alates 2025. aastast.
Kinnisvaramaks Brandenburgis
Brandenburg on otsustanud rakendada ka föderaalset mudelit üks-ühele.
Kinnisvaramaks Bremenis
Föderaalvalitsuse ettepanekuid järgitakse ka Bremenis.
Kinnisvaramaks Hamburgis
Hamburg kasutab nn elamu asukoha mudelit. See tähendab: Kinnistu asukoht läheb edaspidi ka kinnisvaramaksu arvestusse. Esmapilgul on elamumudel sarnane Baieri piirkonna mudeliga. Sest ka siin on kinnisvara maksuväärtuse arvutamisel määravad samaväärsusnumbrid ning maa ja hoonestusala. Need kaks väärtust korrutatakse 0,04 euroga ruutmeetri kohta (kinnistu pinnad) ja 0,50 euroga ruutmeetri kohta (hoonepinnad). Hansalinn teeb oma maksumaksjatele allahindlusi teatud tüüpi hoonetele (nt sotsiaalhooned). Lisaks kehtestatakse nagu föderaalse mudeli puhul ka kinnisvaramaks C. Hindamismäärade suurus peaks olema fikseeritud 2024. aastaks.
Kinnisvaramaks Hessenis
Hessen on välja töötanud oma maksumudeli, nn "Hesseni mudeli". Selleks kasutatakse pindalateguri meetodit. Kinnistu pindala on seega arvutuse aluseks. Lisaks peaksid Hesseni maksuametid ka edaspidi olukorraga arvestama. Koefitsiendi määramiseks kasutatakse standardseid maandusväärtusi. Hesseni omavalitsused kohandavad oma hindamismäärasid uue mudeli järgi.
Kinnisvaramaks Mecklenburg-Vorpommernis
Mecklenburg-Vorpommerni plaanib föderaalset mudelit rakendada.
Kinnisvaramaks Alam-Saksimaal
Nagu paljud teised, kaldub Alam-Saksimaa sellelt teelt kõrvale. Siin soovitakse kasutada pinna-positsiooni mudelit. Põhimõtteliselt põhineb see Baieri pinnamudelil. Kuid nagu nimigi ütleb, on asukoht teine tegur. Selleks määratakse maa standardväärtuse abil asukohategur. Seejärel korrutatakse see kinnistu ala või hoonestusala ekvivalentnumbritega.
Kinnisvaramaks Nordrhein-Westfalenis
Föderaalmudelit hakatakse tulevikus kasutama Nordrhein-Westfalenis.
Kinnisvaramaks Rheinland-Pfalzis
Rheinland-Pfalz rakendab ka föderaalset mudelit.
Kinnisvaramaks Saarimaal
Saarimaa nõustub üldjoontes föderaalse mudeliga – ühe erandiga. Arvutamisel kasutatavad maksunäitajad peaksid kajastama ühelt poolt eluruumi ja teiselt poolt äripinna erinevust.
Kinnisvaramaks Saksimaal
Saksimaa põhineb Saarimaal. Ka siin mängib maksuindeksis edaspidi rolli kinnisvara kasutusviis. Täpsemalt tähendab see järgmist: Alates 2025. aastast on elamumaa ja hoonestamata maa väärtus 0,36 promilli ja äripindade puhul 0,72 promilli.
Kinnisvaramaks Saksi-Anhaltis
Föderaalmudelit hakatakse tulevikus kasutama Saksi-Anhaltis.
Kinnisvaramaks Schleswig-Holsteinis
Schleswig-Holstein rakendab föderaalset mudelit alates 2025. aastast.
Kinnisvaramaks Tüüringis
Tüüring on ka föderaalse mudeli heaks kiitnud.
