Parklas pole "tavaõigust

Kui kinnisvaraomanik saab ühekordset hüvitist selle eest, et ta lubab energiatarnijal oma kinnistut kõrgepingeliiniga üle pingestada, siis see ei ole maksustatav tulu, otsustati.

Foto: marcus_hofmann / Fotolia

Kinnisvaraomanik vaidleb maksuametiga haldustasu üle

Kui kinnisvaraomanik saab ühekordset hüvitist selle eest, et ta lubab energiatarnijal oma kinnistut kõrgepingeliiniga üle pingestada, siis see ei ole maksustatav tulu. Vastavalt LBS-i teabeteenuste seadusele ja maksudele otsustati see kõrgeima kohtuotsusega (Föderaalne Fiskaalkohus, toimiku number IX R 31/16).
Juhul: Kinnistu, kus ta ise elas, omanik lubas otse oma kinnistu kohale paigaldada elektriliini. Selle eest sai ta peaaegu 18.Hüvitis 000 eurot. Maksuamet soovis seda summat maksustada n-ö tuluna muudest teenustest. Kinnistu omanik avaldas vastupanu. Ta tõi välja, et juhtkond mõjutab tema vara väärtust kahjulikult nii, et makse ei kompenseeri. Vaevalt oleks ta ise saanud midagi jõeterrassi ümberkolimise vastu teha, sest muidu oleks teda sundvõõrandamine ähvardanud.
Kohtuotsus: Maksumaksja ei võimaldanud oma vara kasutusvõimalust piiratud aja jooksul – nii nagu tavaliisingu ja liisingu puhul, leidsid BGH kohtunikud. Tegemist on reaalse koormise ja seega kinnisvarakomponendi täieliku loobumisega. Samuti puudub tulu muudest teenustest, mistõttu siin tegelikult maksukohustust ei ole.

"Takistamatu " ei lähe arvesse

Küla ääres asuv elanik oli vastu oma valla arengukavale, mis hõlmas tema vahetus läheduses nii hooldusasutuste alasid kui ka üldelamurajooni. Ta tõi välja, et enne liitmist juriidiliselt vastutav vald on oma arengukavas alati rõhutanud visuaalseid seoseid ümbritseva loodusega ja maastiku kahjustamise vältimist. Pärast seda, kui ta oma tahtmist ei saanud, esitas elanik uue arengukava peale normivaatamise avalduse.
Kuid LBS-i infoteenistuse Seaduse ja maksude andmetel see teda ei aidanud, sest vastutav kõrgem halduskohus ei tunnistanud ühtegi kaitset väärivat huvi. Kui välja arvata piiratud väljavaade, ei olnud uutel hoonetel "edasi olulisi mõjusid" hageja varale. Huvi vaba vaate säilitamise vastu ei kujuta endast kaalumise seisukohalt olulist aspekti. Iga kinnisvaraomanik peab eeldama, et naaberkinnistul ehitustegevus kahjustab tema vaadet. Antud juhul puudub ka linnaarenguga seotud erandjuhtum (Saksi Kõrgem Halduskohus, toimiku number 1 C 13/17).

Jäta Oma Kommentaar

Please enter your comment!
Please enter your name here