Väikesed remonditööd: mida peavad üürnikud enda eest maksma

Väikeste remonditööde näited

Tüüpilised näited väiksematest remonditöödest, mida ei pea maksma üürileandja, vaid üürnik, on näiteks nende seadmete või seadmete kahjustused korteris:

  • Segistid
  • WC loputus
  • Aknaluugi rihmad
  • Ukse ja akna käepidemed
  • Dušiotsik
  • lüliti
  • Pistikupesad

Tüüpiline näide pisiremondist, mille kulud peab üürnik ise kandma, on defektne dušiotsik.

Fotod: iStock / Grigorev_Vladimir

Mida ei loeta väiksemateks remonditöödeks?

Üüriseaduse kohaselt ei saa üürileandja pisiremondi klausli kaudu üürnikule üle kanda kulusid, mis tekivad korteri defektsete seadmete eest, millega üürnik puutub kokku üliharva või üldse mitte.
See oleks nii näiteks siis, kui need rajatised oleksid kahjustatud: 

  • Elektriliinid
  • Aknaklaas
  • Ruloo kast
  • Silikoonühendused
  • Trepikojas või esikus hõõglambid

Purunenud aknaklaas ei kuulu väikeste remonditööde hulka. Tavaliselt maksab siin üürileandja.

Fotod: iStock / Darius Murawski

Mis on pisiremondi klausel?

Põhimõtteliselt ei ole üürnikel kohustust katta pisiremondi kulusid. Kui üürileandja soovib end osaliselt vabastada Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvis 535 sätestatud üürikorteri ülalpidamise kohustusest ja panna üürniku kanda üürikorteri pisiremondi kulu, siis nn. remondiklausel tuleb üürilepingusse märkida.
Selle klausli õigusliku jõu tagamiseks peab üürileandja täpselt teatama, millistele üürikinnisvara osadele see kehtib. Iga üksikut kinnisvara üürikorteris pole aga vaja loetleda. Piisab, kui kooskõlas § 28 lõikega. 3, teise arvutusmääruse (BV) lause 2 on üürilepingus nimetatud suuremad rühmad, nii näiteks "Elektri, vee ja gaasi paigaldusartiklid, kütte- ja toiduvalmistamisseadmed, akna- ja ukselukud ning luukide lukustusseadmed".

Millal on pisiremondi klausel ebaefektiivne??

Väikeremondi klausel on ebaefektiivne, kui ülemiste gruppide nimetused puuduvad ja ei ole määratud rahalist piirmäära, milleni on üürnik kohustatud kandma pisiremondi kulud. See kehtib nii iga üksiku remondi kulude kohta, mis võivad tekkida, kui ka maksimaalsete kogukulude kohta, mida võib üürnikule aastas remondi eest määrata.
Kui üürileandja ei ole neid väärtusi üürilepingusse märkinud, on punkt kehtetu ja üürnik ei pea tasuma tekkinud kulusid.

Väikese remondi klausel  Üürileping reguleerib, millal saab üürileandja pisiremondi kulud üürniku kanda jätta. Teatud tingimustel see aga ei kehti.

Foto: iStock / fizkes

Kui suur on maksimaalne kulu, mida üürnik peab kandma??

Üüriseaduses ei ole põhimõtteliselt ette nähtud ülempiiri, milleni üürnikku võib kohustada kandma remondikulud. Seetõttu saavad üürileandjad teoreetiliselt limiidid oma suva järgi valida ja need väiksema remondi klauslisse märkida.
Kuid need pole tegelikult täiesti tasuta: Saksamaa kohtupraktikas on erinevad kohtuotsused seadnud umbkaudse raamistiku, millesse väiksemate remonditööde kulude maksimumpiirid peavad liikuma. See on ainus viis, kuidas klausel on õiguslikult kehtiv ja ei ole ebatõhus.
Igal üksikul meetmel on nii piirmäärad kui ka aastas üürniku kanda jäävatele lubatud kogukuludele.

Millise summani peab üürnik tasuma üksikute pisiremonditööde eest?

Föderaalkohus otsustas 1989. aasta otsuses, et on lubatud eeldada, et üürnik maksab 100 DM iga väiksema remondi eest vastavalt rendilepingule (BGH, 7. otsus). juuni 1989, Az.: VIII ZR 91/88). 21 aastat hiljem pidas Würzburgi ringkonnakohus üüriseadust käsitlevas otsuses mõistlikuks üürniku kulukoormust 110 eurot väiksema remondi kohta (AG Würzburg, 17. mai 2010, Az.: 13 C 670/10).

Üldiselt eeldatakse praegu, et ühe remondi maksumus jääb vahemikku 75–100 eurot.

Täielikult või üldse mitte: pisiremondi kulusid proportsionaalselt ei hüvitata
Praktikas tähendab ülempiiri määratlus lepingu vastavas punktis seda, et kehtib põhimõte “kõik või üldse mitte ”: Kui üürilepingus või lepingus on määratud maksimumsummaks 90 eurot pisiremondi kohta. pisiremondi klausel ja arve summale lisandub 85 eurot, kulud tuleb tasuda üürnikul vastavalt üüriseadusele.
Kui arve on aga 95 eurot, peab üürileandja arve täies mahus tasuma. Ta ei saa siis nõuda, et üürnik jagaks kulud kokkulepitud maksimumsumma ulatuses vastavalt pisiremondi klauslile (vt Düsseldorfi kõrgema piirkonnakohtu 11. juuni 2002, Az.: I-24 U 183/01).

Kui suure summani aastas kokku peab üürnik tasuma pisiremondi eest?

Kogukulude osas, mida üürnik peab aastas pisiremondi eest tasuma, on ka piirmäär. See punktis sisalduv teave on oluline, et kaitsta üürnikku ettearvamatute kulutuste eest, kui aasta jooksul peaks korteris olema vaja teha arvukalt pisiremonti.
Mis puudutab kalendriaasta kogukulu, mille üürnik peab remondiks tegema, siis on üüriseadusest mitu määrust, mis määratlevad üürilepingu lubatud raamistiku:
Praeguse kohtupraktika kohaselt on üürniku iga-aastane rahaline koorem remondi eest 6 protsenti (BGH, 6. otsus. mai 1992, VIII ZR 129/91) kuni 8 protsenti (AG Braunschweig, 17. märts 2005, Az.: 116 C 196/05) aasta külmüürist lubatav. Kõik tekkinud lisakulud peab kandma üürileandja.

Nii et pisiremondi klausel kehtib, peab üürileandja järgima karmi raamistikku, mille piires peavad liikuma pisiremondi kulude maksimumpiirid.

Fotod: iStock / Korrawin

Kes palkab meistri väiksemaks remondiks?

Isegi kui üürnik peab remondikulu teatud summa ulatuses ise tasuma - lepingu peab alati täitma üürileandja. Vastasel juhul on üürnikul oht viimistlemisvigade eest vastutada. Kehtetud on nn "käitlemisklauslid", mis kohustavad üürnikku ise remonti tegema või tellima (vt BGH määrused 6. mai 1992, NJW 1992, lk. 1759, samuti AG Schöneberg alates 19. august 2008, Az.: 3 C 220/08).

Väikesed remonditööd on lubatud üürnikul ise teha?

Segistist tilgub? Kui vahetada tuleb ainult dušiotsik või kraani aeraator, saab üürnik vastavate käeliste oskustega selle remondi ka ise ette võtta.
Põhimõtteliselt on siiski tungivalt soovitatav mitte ise väiksemaid remonditöid teha. Sest kui töö on ebaadekvaatselt teostatud või halvemal juhul toob kaasa koguni kaudse kahju, võib üürileandja esitada kahju tekitajale täies mahus arve siis vajaliku kapitaalremondi eest. Seejärel võetakse teilt tasu üürniku ees.

Jäta Oma Kommentaar

Please enter your comment!
Please enter your name here