Üürileandja võib küsida:
- Kui vanad nad on?
- Kui palju inimesi korterisse kolib??
- Kui palju lapsi on teil?
- Kas soovite pidada lemmikloomi?
- Üüri maksab tööbüroo?
- Teie vastu on käimas tarbija pankrotimenetlus?
- Üürivõlgnevuste tõttu on väljatõstmisõigus?
- Kas korter peaks olema era- või ärikasutus?
- Mis on teie töö ja kes on teie tööandja?
- Mis on teie netosissetulek?
Üürileandja võib enne lepingu allkirjastamist nõuda ka tulevaselt üürnikult oma pangakonto väljavõtete koopia või sissetulekut tõendava dokumendi ja krediidivõimet tõendava dokumendi esitamist. Lisaks saab ta küsida oma üürniku kontoandmeid.
Seadus ja maksud Üürniku enesehindamise juhend tasuta PDF-vormidega Siit saate teada, mida saate üürileandjana küsida üürniku enesehinnangus ja muudes reeglites, nt GDPR. Pakume näidisdokumente.Millised küsimused on üürniku enesehinnangus tabu?
Kõik küsimused, mis tungivad potentsiaalse üürniku privaatsusse, on tabu. Kui üürileandja sellest kinni ei pea, võidakse teda halvimal juhul isegi trahvida (art.83 lõige.2 GDPR) – kuna sobimatud küsimused kujutavad endast haldusõiguserikkumist.
Järgmised üürileandja küsimused on keelatud:
- Kui kaua olete oma tööandja juures töötanud??
- Mis on teie perekonnaseis?
- Kui sageli saate külastajaid?
- Kas olete erakonna, ametiühingu või üürnike liidu liige??
- Kas teil on karistusregister??
- Millisesse religiooni sa kuulud?
- Millisest riigist sa pärit oled?
- Mis on teie eelmise üürileandja nimi?
- Kas sa tahad abielluda??
- Kas plaanite lapsi saada või olete juba rase??
- Milline seksuaalne sättumus sul on?
- Kas sa suitsetad?
- Mis haigused teil on?
- Kas sa mängid mingeid pille?
- Kas tarbite alkoholi või narkootikume?
- Millist muusikastiili eelistate?
Millal võivad üürnikud üürileandjale valetada??
Üürnike kaitse organisatsioonid soovitavad: Lubatud küsimustele tuleks vastata ausalt. Üürniku enesehinnangus lubamatute küsimuste korral on üürnikul lubatud valetada. Sest kellelgi, kes tuleb välja trummimängija ahelsuitsetajana, on tavaliselt kehvad võimalused korterileping saada. Küsimusele üldse vastamata jätmine ei jäta ka head muljet. Üürileandja võib eeldada, et teil on midagi varjata – ja otsustab lõpuks teise kandidaadi kasuks. Põhimõtteliselt peaksid tulevased üürnikud seetõttu lootma oma sisetundele ja vastama vastuvõetamatutele küsimustele ausalt ainult siis, kui nende vastus suurendab võimalusi soovitud korter saada.
