Passiivmaja

Arhitekt ja energeetikakonsultant Martin Schaub paljastab intervjuus, miks passiivmaja tasub. Energia optimeeritud elamuid on ta ehitanud juba 30 aastat.

Mis vahe on passiivmajal ja KfW efektiivsusmajal?

Võrreldes KfW 55 majaga on passiivmajal veel 50 protsenti kütteenergia kokkuhoiu potentsiaali. Seda on võimalik saavutada läbi paremini soojustatud ja kompaktse hoonekarbi, hoone joondamise päikesega nii, et päikesekiired soojendaksid maja, läbi spetsiaalsete passiivmaja akende ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi.

Millises piirkonnas liiguvad passiivmaja lisakulud??

Ehituses on passiivmaja kulud umbes 5–10 protsenti suuremad. See investeering on väärt, kui vaatate seda kogu kodu eluea jooksul. Maja kütmiseks on siis vaid madalad kulud.

Kuidas passiivmajas elamine tundub??

Kõrgem mugavus on eriti ilmne soojades seintes ja akendes. Nendest ei kiirga enam külma, akna juures ei tunne enam tuuletõmbust ja igal pool on sama soe. Muide: ventilatsioon ja akende avamine värske õhu sisselaskmiseks on selgesõnaliselt lubatud.

Mis on passiivmaja?

Passiivmaja saab hakkama ka ilma traditsioonilise kütteta – tänu erinevatele konstruktsioonimeetmetele nagu optimaalne soojapidavus. Passiivmaja on tuleviku ehitamiseks paljulubav mudel. Ilma fossiilse küttetehnoloogiata, kuid hea isolatsiooni, ventilatsiooni ja küttetehnoloogia kombinatsiooniga saab säästa suuri energiakoguseid ja seeläbi raha. Aga kuidas see üldse töötab ja millega tuleb ehitamisel arvestada?

Passiivmaja on muutumas üha populaarsemaks ja mitte põhjuseta, sest see ei ammuta energiat tavapärastest allikatest, vaid saab kasu ventilatsiooni- ja küttetehnoloogia nutikast kombinatsioonist koos hea isolatsiooniga. Siit pärineb mõiste "passiivne", sest sellised energiaallikad nagu päikesekiirgus, inimeste heitsoojus ja tehnilised seadmed ei ole aktiivsed küttesüsteemid. Energiabilansi osas tähendab see, et passiivmaja kasutab umbes 75 protsenti vähem kütteenergiat kui tavaline uusehitis. Kõik, kes valivad passiivmaja, plaanivad juba tulevikku, sest 2009. aastal otsustasid Euroopa Parlament ja nõukogu, et alates 2020. aastast peavad kõik uued hooned olema "liginullenergiahooned", st peaaegu mitte ükski ei tohi tarbida rohkem taastuvenergiat.

Passiivmaja viis põhiprintsiipi on soojasildade puudumine, õhupidavus, ventilatsiooni soojustagastus, passiivmaja aknad ja soojusisolatsioon.

Foto: Passiivmaja Instituut

Passiivmaja kriteeriumid

Selleks, et saaks rääkida passiivmajast, peavad olema täidetud teatud nõuded:
 

1. Aastane küttevajadus vastavalt passiivmaja planeerimispaketile (PHPP) ei tohi ületada 15 kWh / (m2a). See vastab umbes 1,5 liitrile kütteõlile ruutmeetri kohta aastas.
    
2. Mugavuskriteeriumid peavad olema täidetud igas eluruumis nii talvel kui suvel, mis tähendab, et teatud komponendid peavad vastama kindlaksmääratud omadustele.

Näiteks läbipaistmatute välisosade U-väärtused peaksid olema alla 0,15 W / (m2K). See tähendab, et temperatuuride erinevuse kraadi ja välispinna ruutmeetri kohta kaob maksimaalselt 0,15 vatti.

G-väärtustega akende U-väärtused peaksid olema 50 protsenti alla 0,8 W / (m2K). G-väärtus on kogu energia läbilaskvus.
Lisaks peab passiivmajades olema igas eluruumis vähemalt üks välisõhu ava, et välisõhk pääseks läbi korteri.
 

3. Jääkkütte, sooja vee valmistamise, ventilatsiooni ja majapidamiselektri primaarenergia näitaja ei tohi ületada 120 kWh (m²a).
    
4. Infiltratsiooniõhu vahetus, st leke läbi kontrollimatute ühenduste, peab puhuri ukse katses olema väiksem kui 0,6 maja ruumala tunnis 50 Pascali juures.
    

Passiivmaja funktsioon

• Ventilatsioon

Passiivmaja otsustav idee peitub ventilatsioonis. Kui tänapäevastes hoonetes on ventilatsioonisüsteem vajalik kõikide ruumide kontrollitult värske õhuga varustamiseks, siis passiivmajas on see kombineeritud soojusvahetiga. See soojendab väljast sisseimetud õhu eelsoojendamist ja saate pidevalt värsket, aga ka sooja õhku. Seda õhku tarnitakse tavaliselt elutubade kaudu ja väljastatakse uuesti köögi ja vannitoa kaudu. Täiendav kütteallikas pole siis vajalik ja tavapärasest küttest võib loobuda.
Hea teada: Õhuvahetus on tõhusam ja korrapärasem kui läbi akna ventilatsiooniga. Sellest hoolimata saab passiivmaja aknaid avada samamoodi nagu tavamajas.

• Kombinatsioon veepõhise jaotussüsteemiga

Üha sagedamini paigaldatakse ka kombineeritud seadmeid, mis ühendavad ventilatsiooni või õhkkütte ühes seadmes staatilise küttesüsteemiga (radiaatorid, põrandaküte, seinaküte). See välistab puhta õhkkütte piirangud või puudused. Neid süsteeme saate kasutada ka passiivmaja piirmäärast kõrgemate hoonete puhul. Eeliseks on optimaalselt reguleeritav toatemperatuur tänu üksikute ruumide individuaalselt reguleeritavatele küttepindadele, st sõltumatult vastavast õhuhulgast.
Näpunäide: ehitajad peaksid jälgima, et süsteemis ei toimuks nn tolmu karboniseerumist. See juhtub alati, kui tolmuosakesed satuvad otse kütteregistrisse. See protsess algab temperatuuril 52 kraadi Celsiuse järgi ja võib olla tervisele ohtlik.

• Küttesüsteem

Passiivmajale ei ole paigaldatud aktiivset küttesüsteemi, kuid ventilatsioon võimaldab igal pool püsivat meeldivat temperatuuri. Nii saab maja talvel optimaalselt salvestada soojust ja suvel ei kuumene see üle. Ühtlane temperatuur tähendab aga ka seda, et elanikel ei teki märgatavat soojust, kuna puudub otsene soojusallikas. Kes ilma ei taha, võib talveks osta puuküttega ahju, aga siinkohal tuleb tähele panna, et tavalist puuküttega ahju passiivmajas kasutada ei saa. Alternatiivina võib paigaldada näiteks etanoolikamina. See on bioalkoholiga saasteainetevaba ja põleb ilma suitsu tekitamata.
Hea teada: Alternatiivina saab maasoojusvahetiid paigaldada ka passiivmajadesse. Need transpordivad õhku voolikute või torude kaudu läbi pinnase ja reguleerivad selle temperatuuriga. Geotermilised soojusvahetid jahutavad suvel ja soojendavad talvel.

• Kuum vesi

Sooja vett toodab väike soojuspump, mis on juba integreeritud paljudesse passiivmajade ventilatsioonisüsteemidesse ja mida saab toetada ka päikesekollektori pindadega.

Päikesekollektoreid saab kasutada ka sooja vee tootmiseks.

Fotod: iStock / Lex20

Millele peavad passiivmaja ehitajad tähelepanu pöörama

• Kinnistu

Igaüks, kes otsustab ehitada passiivmaja, peab juba krundi valikul veenduma, et vahetus läheduses ei oleks suuri puid ega suuremaid maju. See tekitaks katusepinnale varju, mis on passiivmaja puhul väga negatiivne.
 

• Kompaktne disain

Passiivmaja kujundus peab olema võimalikult kompaktne. A/V suhe mängib siin olulist rolli. See määrab seose hoone välispinna (A) ja köetava hoone mahu (V) vahel. Mida suurem on A / V väärtus, seda suurem on soojusülekanne väljapoole.

Seega planeerige kõik servad, nurgad, ühendused ja läbiviigud eriti hoolikalt, sest ainult nii saate soojuskadusid minimeerida. Vältida tuleks väljaulatuvaid osi ja süvendeid fassaadis, nagu erkerid või katusekorrused, kuna soojus pääseb sinna välja.

• Lõuna orientatsioon

Maja lõunaküljele tuleks kindlasti paigutada suured aknaesised. Väikesed aknad on suunatud põhja poole. Kohandage ka ruumid selle jaotuse järgi. Elutoad on seetõttu paigutatud lõunaküljele, vannitoad, laoruumid või kontorid võivad olla suunatud põhja poole.
 

• aken

Aknad mängivad passiivmajas olulist rolli. Need on tavaliselt kolmekordse klaasiga, sisaldavad spetsiaalset inertgaasist täidist ja neil on ka isoleeritud raam.

Akna esikülg peaks alati olema suunatud lõuna poole.

Foto: living4media / Van Berge, Alexander

• Hoone ümbris

Passiivmaja hoone välispiire tuleb teha tuule- ja õhutihedaks, et ventilatsiooni soojuskaod saaks võimalikult madalad.
 

• Isolatsioonimaterjalid

Hea soojustus on passiivmaja lahutamatu osa. Kasutada võib kõiki müügilolevaid isolatsioonimaterjale. Reeglina saab näiteks valida kahe kestaga müüritise, mis on valmistatud lubi-liivatellistest või poorbetoonist. Mõnevõrra uuenduslikumad on isolatsioonimaterjalid nagu PS isolatsioonigraanul, vaakum-isolatsioonipaneelid ja vahtklaasist killustik.
Hea teada: Passiivmaju saab ehitada nii puidust kui ka tugevast konstruktsioonist. Arvesta aga sellega, et puidust ehitamine on kallim.

Passiivmajade rahastamine

KfW Förderbank annab toetusi ja laene energiasäästlike ehitusmeetmete jaoks üleriigiliselt. Rahastusprogrammi "Energiatõhus hoone" raames rahastatakse KfW Tõhususmaja 55 programmi "Passiivmaja" variandiga. Maksimaalne rahastamise summa on 50.000 eurot elamu kohta, maksimaalselt 100 protsenti ehitusmaksumusest (ehituskulud ilma maata). Laenu saab täis- või osasummades kasutada 12 kuu jooksul pärast laenu kinnitamist. Vahendid tuleb investeerida hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Seejärel tuleb tasuda intressilisa või kohustustasu. Lisaks tasub küsida piirkondlike rahastamisprogrammide kohta liidumaadelt, omavalitsustelt või energiatarnijatelt.

Passiivmaja eelised

• märkimisväärne energia- ja kõrvalkulude kokkuhoid
• püsiv toatemperatuur suvel ja talvel
• hea õhukvaliteet majas - tolm ja õietolm jäävad tänu ventilatsioonisüsteemile õue
• niiskuse või hallituse kahjustuste oht puudub
• hea ökoloogiline tasakaal, suurem sõltumatus fossiilkütuste osas

Passiivmaja miinused

• kõrgemad ehituskulud
• ei mingit märgatavat soojaelamust nagu tavaküttega majades
• Arhitektuursed piirangud: passiivmajad töötavad kõige paremini kompaktse disainiga
• sõltuvalt isolatsioonist: materjali tootmine ei pruugi olla keskkonnasõbralik