Hoolduskindlustus

Pikaajalise hoolduse kindlustus on Saksamaal kohustuslik kindlustus alates 1995. aastast. See minimeerib kõigi ülalpeetavate töötajate, aga ka pensionäride ja töötute riski hooldusvajaduse korral. Pikaajalise hoolduse kindlustusega on kaetud ka kannatanute pereliikmed. See artikkel võtab kokku kõige olulisema teabe selle teema kohta.

Pikaajalise hoolduse kindlustus: ülevaade

Demograafiline areng on oluliselt suurendanud elanikkonna pikaajalise hoolduse riski. Kulurisk tuli vastavalt maha võtta. Sel põhjusel võeti 1995. aastal Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi nn viienda sambana kasutusele pikaajalise hoolduse kindlustus. Nende suhtes kohaldatakse üheteistkümnenda sotsiaalseadustiku SGB XI sätteid. Siin on kohustuslikult kindlustatud järgmised inimrühmad:
 

• Töölised
• pensionär
• töötud inimesed
• Lapsed ja madala sissetulekuga abikaasad või elukaaslased

Pikaajalise hoolduse kindlustust võib võrrelda osaliselt kaskokindlustusega, kuna see ei kata vajadusel kõiki teenuseid. Kõigi hoolduskulude katmiseks vanemas eas on hädavajalik sõlmida lisahoolduse erakindlustus. Sellegipoolest peetakse pikaajalise hoolduse kindlustust sotsiaalseks, kuna kõik kohustusliku kindlustusega isikud maksavad pikaajalise hoolduse kindlustusse olenemata vanusest või isiklikust riskist hooldust vajada. See tähendab, et kõik kohustusliku kindlustusega isikud kannavad ka elanikkonna hooldusriski. 
Nagu juba mainitud, moodustab sotsiaalhoolduskindlustus meie heaoluriigi viienda samba. Teised sambad – ja seega ka kohustuslik kindlustus – on:

1. kohustuslik tervisekindlustus
2. kohustuslik pensionikindlustus
3. kohustuslik töötuskindlustus
4. kohustuslik õnnetusjuhtumikindlustus

Kohustuslikud pikaajalise hoolduse kindlustusandjad on kõik kohustuslikud pikaajalise hoolduse kindlustusfondid, mis on otseselt seotud kohustuslike ravikindlustusseltsidega. Riigiteenistujatel, vabakutselistel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel kindlustuse sõlmimise kohustust ei ole. Kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustusega isikutel on kohustusliku kindlustuse piirmäär praegu 60 aastat sissetulekut.750 eurot (kuu: 5.062.50 eurot). See sisaldab juba puhkuse- ja jõulupreemiat. Kui aasta sissetulek ületab seda piiri, võib asjaomane isik sõlmida erakindlustuse ja lahkuda kohustuslikust hoolduskindlustusest. Sama kehtib ka kohustusliku tervisekindlustuse kohta (alates 2019).

Saksamaa pakub oma elanikkonnale sotsiaalset turvavõrku, mis on seni olnud võrreldamatu. Sõltumatu vanusest, tervisest ja sissetulekust on igal kodanikul õigus vajadusel abi saada ning on haiguste, töötuse, õnnetuste, vanaduse vaesuse ja pikaajalise hoolduse vajaduse vastu kindlustatud. Seda turvalisust jagavad kõik, kes on suutelised ja jõudlusele pühendunud rahastatakse ühiselt. Kuni 18-aastased lapsed ja kohustuslikus korras kindlustatu elukaaslased/abikaasad on kindlustatud tasuta.

Lisaks pikaajalise hoolduse kindlustusele pakub Saksamaa sotsiaalvõrgustik kaitset ka vanemas eas vaesuse vastu.

Fotod: iStock / mheim3011

Pikaajalise hoolduse erakindlustus lühidalt

Kõik isikud, kes kuuluvad nn kõrgema sissetulekuga inimeste hulka, ei ole kohustatud tasuma kohustuslikku ravi- ja hoolduskindlustust. Selle asemel võite hankida erakindlustuse. Töötajad ja riigiteenistujad jagavad selle kulud oma tööandjaga, samas kui vabakutselised ja teised füüsilisest isikust ettevõtjad peavad sissemakseid tasuma üksi. Pikaajalise hoolduse erakindlustuse maksed on sama suured kui kohustusliku hoolduskindlustuse puhul. Ainult eraravikindlustus on kallim, kuid pakub lisateenuseid, mida kohustuslik ravikindlustus ilma täiendava sissemakseta ei kata. Isegi kui kindlustatav isik on kehva tervisega, vanem või soost tulenevalt suurema kuluriskiga, tuleb eraravikindlustuse sissemakseid teha rohkem. Seetõttu peaksid huvitatud isikud enne vahetamist uurima sellise muudatuse eeliseid ja puudusi. Ei ole lihtne eraravikindlustuselt tagasi riiklikule ravikindlustusele üle minna. 

FIE saab vabatahtlikult sõlmida kohustusliku tervise- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse. Neile kehtib minimaalne sissemakse, mis põhineb nende õigusel saada haigushüvitisi. Sõltuv mina- alalised peavad maksma lisatasu. See kehtib ka kõigi erakindlustusega isikute kohta, mis juba enne 1. Jaanuar 2003 oli kohustuslik eratervise- ja pikaajalise hoolduse kindlustus- kindlustuslimiidid, mis kehtisid enne 2019. aastat. Teil on lubatud jätkata aastasissetulekuga vähemalt 54.450 eurot või igakuine sissetulek vähemalt 4.537,50 eurot ühes muuda muud erakindlustust ja ei pea kartma kõrgemaid sissemaksete määramise lagesid.

Näpunäide. Riigiteenistujatel, vabakutselistel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel on üldjuhul lubatud sõlmida erakindlustus, isegi kui nende sissetulek jääb alla kohustusliku kindlustuse piirmäära. Kohustuslikust pensionikindlustusest olete aga vabastatud. 

Privaatne täiendav pikaajalise hoolduse kindlustus: hea otsus

Nagu juba mainitud, on kohustuslik ja erahoolduskindlustus osaliselt kaskokindlustuse liik. Kõik, kes soovivad olla vanemas eas turvalised, peaksid sõlmima täiendava pikaajalise hoolduse erakindlustuse, mis minimeerib kuluriski pikaajalise hoolduse vajaduse korral. Täiendav pikaajalise hoolduse kindlustus sisaldab päevaraha kindlustust, pikaajalise hoolduse pensionikindlustust ja hoolduskulude kindlustust.
Hooldusraha kindlustus katab olenevalt hoolduse tasemest 20–100 protsenti ambulatoorse või statsionaarse päevaraha kuludest. Hoolduspensionikindlustus on elukindlustuspoliis. See makstakse välja igakuiste osamaksetena hooldusvajaduse tekkimisel, mille suurus sõltub vajatava abi mahust. Seevastu pikaajalise hoolduse kindlustus katab osa või kõik ülejäänud hoolduskulud – kulud, mida pikaajalise hoolduse kindlustus ei kata. 
Näpunäide: kui sõlmite hoolduspäevaraha kindlustuse, annab riik toetusena nn Pflege-Bahri. Kui kindlustatu maksab 10 eurot kuus, saab ta riigilt 5 eurot kuus. See kehtib aga vaid juhul, kui päevarahakindlustus on sõlmitud teatud tingimustele vastava teenuseosutaja juures. See hõlmab garanteeritud miinimumhüvitisi, aga ka taotleja mitte tagasilükkamist pärast tervisekontrolli. 

Need hüvitised on osa kohustuslikust ja eraõiguslikust pikaajalise hoolduse kindlustusest

Sotsiaalseadustiku XI raamatu kohaselt peavad pikaajalise hoolduse kindlustusfondi liikmete hüvitised olema ühesugused, olenemata sellest, kas nad on juriidiliselt või erakindlustusega kindlustatud. Selle tagab nn pikaajalise hoolduse kindlustuse seadus. Olenevalt hoolduse tasemest on kindlustatud isikutel õigus saada järgmisi hüvitisi, näiteks:
 

• Hooldustoetus sugulaste või sõprade ambulatoorse ravi eest
• Mitterahalised hooldushüvitised õendusabiteenuse osutatava ambulatoorse ravi korral
• Vajadusel hooldustoetuse ja mitterahalise hooldustoetuse kombineerimine
• Täiendavad mitterahalised hooldushüvitised päeva- või ööhooldusasutustele
• statsionaarse ravi eriteenused
• Toetused tarbimisabivahenditele
• Õendusabivahendite toetused
• Koduste hädaabikõnede toetused
• Toetused takistusteta elamiseks
• Toetused ambulatoorse rühma moodustamiseks

Näpunäide: Põhimõtteliselt saavad kõik hooldust vajavad, kellel on tunnustatud hooldusaste, vastavaid toetusi hooldefondist. Kui hooldustaset pole veel määratud, tuleb see esmalt taotleda. Aga sellest pikemalt hiljem. 

Pikaajalise hoolduse kindlustus toetab toetustega eakohast või takistusteta renoveerimist.

Fotod: iStock / Vesnaandjic

Juurdepääsetavus on toetatud 

Kui hooldust vajaval inimesel on liikumispiirangud, on võimalik taotleda takistusteta elamise toetust. See võib viidata järgmistele renoveerimismeetmetele:

• takistusteta köök
• Vann ukse või sissepääsuga
• Vanni tõstuk
• takistusteta dušš
• Vann duši jaoks
• takistusteta tualettruum
• takistusteta uksed või välisuksed
• Ratastooli kaldteed ja kaldteed
• Trepitõstukid (kasutatud ka trepitõstukid)
• Välistõstukid
• Kodutõstukid
• Tõst või tõstuk
• Toolitõstukid
• Kurvitõstukid
• Pliiatsid
• Platvormtõstukid

Näpunäide: uurige ka, kas saate taotleda KfW rahastamist eakohaseks elamiseks. Nii saate taas oluliselt vähendada kulusid takistusteta elamiseks. 

Taotlege hooldustaset: vajalik hindamine!

Igaüks, kes vajab hooldust, saab hoolduskindlustuse hüvitist ainult siis, kui tal on tunnustatud hooldustase. Lõppkokkuvõttes sõltuvad sellest ka erihooldusteenused, mida kindlustatud isik saab taotleda. Hindamise viib kohustuslikus hoolduskassas läbi haigekassa raviteenistus (MDK), erahooldusfondis Medicproof GmbH. Põhimõtteliselt on aga selline hinnang võimalik ka teistel kõikidele seaduse nõuetele vastavatel audititeenistustel.
Need sammud on vajalikud:

1. Taotlege hooldusastet
2. Luba hindamine
3. Ekspert soovitab hooldustaset ja vajalikke teenuseid
4. Õendusravifond otsustab, kas järgida retsensendit
5. Heakskiit või keeldumine

Kui pikaajalise hoolduse kindlustuskassad lükkavad hooldusravi taseme taotluse tagasi, saate esitada vastuväite hooldusravi taseme kohta ning rasketel või kiireloomulistel juhtudel ka hagi. Sel juhul on aga soovitatav eelnevalt oma usaldusväärse arstiga arutada, kas tema arvates on nõuded täidetud.

Pikaajalise hoolduse kindlustus: sissemaksemäärad

Pikaajalise hoolduse kindlustuse liige	Osamakse määr kuni 2018. aastani	Uus sissemakse määr alates 2019. aastast
hoolduskindlustus lastele	mitteosamakseline perekindlustus	mitteosamakseline perekindlustus
hoolduskindlustus vanemate jaoks	2,55 protsenti brutotulust	3,05 protsenti brutotulust
hoolduskindlustus lastetutele	2,80 protsenti brutotulust	3,3 protsenti brutotulust
hoolduskindlustus pensionäridele	2,55 protsenti pensionist, 2,80 protsenti lastetuse eest	3,05 protsenti pensionist, 3,3 protsenti lastetuse eest
hoolduskindlustus abisaajate jaoks	poole sissemakse määrast 1,275 protsenti	poole sissemakse määrast 1,525 protsenti

Näpunäide: kui tavaliselt peavad pensionärid oma sissemaksed täies mahus tasuma, siis abivajavate pensionäride puhul see ei kehti. Siin maksab vedaja poole kuludest. Lisaks peab pensionäridel olema sissetulek üle praeguse 54-aastase sissemakse määramise ülempiiri.450 eurot ei maksa mingeid sissemakseid.

Osamaksete suurus on tihedalt seotud hooldusreformidega. Eelkõige hoolduse tugevdamise seadus alates 2017. aastast tingis vajaduse suurendada osalust rahastamises. Näiteks uus Kasutusele võeti hindamissüsteem, mis tõi kaudselt kaasa ka kindlustatute suuremad hüvitisnõuded. Kolme-nelja hooldustaseme (sh hooldustase 0) asemel on nüüd viis hooldustaset, üks käivitada erinevad võimsusnõuded.

Kohustuslik või eraõiguslik pikaajalise hoolduse kindlustus?

Pikaajalise hoolduse kindlustuse puhul pole vahet, kas tegemist on era- või kohustusliku teenusepakkujaga. Teenused on samad. Kuna aga hoolduskindlustus on alati seotud ravikindlustusega, tasub enne otsuse tegemist saada täpsemat infot. 
Nagu juba teada, saavad palgatöötajad, pensionärid ja töötud erakindlustuse sõlmida ainult siis, kui nad täidavad kohustusliku kindlustuse piirmäära 60.Üle 750 € brutotulu aastas. Kui ülalnimetatud inimeste rühm teenib kaheteistkümne kuu jooksul sellest summast rohkem, on neil võimalik üle minna eraravikindlustusele.
Kuid miinused võivad siin olla tohutud. Kohustusliku ravikindlustuse juurde naasmine on palju keerulisem kui vastupidi. Tavaliselt ei saa see toimuda ka siis, kui eraravikindlustus on kindlustatu individuaalse terviseriski tõttu sissemakseid suurendanud nii, et kindlustatu ei saa neid vaevalt tasuda. Tihti juhtub seda siis, kui kohustusliku kindlustuse piirmäära erinevatel põhjustel enam ei ületata ja saavutatakse oluliselt väiksem sissetulek, kui oli üleminekul. Kui arstlikud leiud või kindlustusseltsi algatatud terviseuuring koos hilisema hinnanguga näitavad, et kindlustatu on näiteks krooniliselt haige, siis tõusevad sissemaksed teatud juhtudel oluliselt ja on seetõttu alati suuremad kui kohustusliku ravikindlustusseltsi sissemaksed. Puuduseks on selgelt ka see, et laste ja abivajavate abikaasade sissemaksevaba kaaskindlustus ei ole erakindlustusega võimalik. Iga pereliige peab olema kindlustatud tasu eest. Arvestades võimalikku hooldusvajadust hilisemal kuupäeval, on soovitatav sõlmida kohustuslik tervise- ja hoolduskindlustus ning sõlmida selle asemel asjakohane täiendav pikaajalise hoolduse kindlustus.

Näpunäide: kui oled töötu, on võimalik naasta kohustusliku ravikindlustuse juurde. 

Järeldus pikaajalise hoolduse kindlustuse kohta

Pikaajalise hoolduse kindlustus on oluline abivahend pikaajalist hooldust vajavatele inimestele. See on meie heaoluühiskonna viies sammas ning tagab, et hooldust vajavate inimeste ja nende lähedaste kulurisk on minimaalne. Kuna tegemist on aga kindlustusega, mis ei kata kõiki teenuseid, tasub sõlmida täiendav pikaajalise hoolduse kindlustus. Siin tulevad kõne alla näiteks hoolduspäevaraha kindlustus, hoolduskulude kindlustus või hoolduspensioni kindlustus. Oluline on alati esmalt taotleda teatud määral pikaajalise hoolduse määra, vastasel juhul ei ole haigetel õigust pikaajalise hoolduse kindlustushüvitistele. Hooldajad peaksid kontrollima, kas neil on õigus ka hüvitistele.