Kohustuslik osa lastele: see on see, kui suurele pärandile on neil seaduslik õigus

Laste sundosa on Abs § 2303 järgi. 1 p. 2 BGB põhimõtteliselt poole nende seadusjärgsest pärandist. See on osa pärandist, millele neil on õigus pärimise alusel.
See, kui suur on laste osakaal seadusjärgses pärimises, sõltub sisuliselt kahest tegurist:

• Testaatori suhtesseatus: üleelanud abikaasa või registreeritud elukaaslane on põhipärija ja saab poole varast vastavalt seadusjärgsele pärimisele tingimusel, et kooselu on hallatud kasumiühinguna. Kui varalahusus on kokku lepitud, on selle osa täpselt sama suur kui igal lapsel, kuid vähemalt 25 protsenti.
• Esimese järgu seadusjärgsete pärijate arv: see hõlmab kõiki seaduslikke, ebaseaduslikke ja lapsendatud lapsi, millele järgnevad surnu lapselapsed ja lapselapselapsed. Vastavalt seadusjärgsele pärimisele jagavad lapsed kasumiühenduse korral ülejäänud 50 protsenti varast omavahel võrdselt. Kui vara eraldatakse, pärivad nad 50 protsenti (ainult laps), 67 protsenti (kaks õde-venda) või 75 protsenti (kolm või enam last).

Põhikirjajärgse pärandiosa ja sundosa vahe jagatakse abikaasa ja teiste laste vahel võrdselt, kui pärandist lahutati ainult üks alaneja sugulane. Kui kõik lapsed saavad ainult sundosa, saab abikaasa pärandist 75 protsenti ühisvarana, varalahususe korral olenevalt laste arvust vähemalt 62,5 protsenti pärandist.
Lapselapsi arvestatakse ainult siis, kui nende vanemad (st pärandaja lapsed) on juba surnud ja nad jagavad omavahel seadusjärgse pärandi või vanemate sundosa.
Muideks: Kohustuslik osa ei kehti ainult pärimata laste puhul. Kui lahkunu tahte kohaselt saab laps pärandist osa, mis on väiksem kui tema kohustuslik osa, on tal õigus vahele.

Kui lapsed pärivad vähem kui sundosas märgitud summa, on neil õigus vahet nõuda.  

Fotod: iStock / djedzura

Näited kohustusliku osa arvutamiseks:

• Vallalisel testaatoril olid poeg ja tütar. Oma eluajal tegi ta tütrest ainupärija. Seadusjärgne pärandiosa on aga 50 protsenti iga lapse kohta. Sellest tulenevalt on pojal õigus saada sundosaks 25 protsenti pärandist.
• Abielus pärandaja ei olnud oma abikaasaga varalahusust kokku leppinud. Nii elas ta kasumite kogukonnas. Tema abikaasa pärib seega 50 protsenti pärandist. Tal oli kaks tütart ja ta oli ühe neist pärinud. Selle tütre seadusjärgne pärand oleks 25 protsenti, seega saab ta 12,5 protsenti pärandist sundosa.
• Lahutatud testaatoril oli kaks poega ja üks lapselaps. Lapselapse esimene poeg ja isa on aga juba lahkunud. Ta oli teise poja pärimisest loobunud. Sel juhul on lapselaps nende seaduslik pärija. Tema onu saab aga pärandaja lapsena 25 protsenti pärandist sundosa.
• Leseks jäänud testaatoril oli neli poega ja 1 varandus.000.000 eurot. Testamendis märkis ta, et pärast tema surma on poeg 700.000 eurot ja ülejäänud kolm ainult 100 tk.Saa 000 eurot. Sel juhul saavad kolm poega venna käest kumbki 25.Küsi 000 eurot. See on erinevus teie kohustusliku osa vahel (125.000 eurot) ja nende osa juba saadud (100.000 eurot).

Kuidas lapsed oma kohustusliku osa kätte saavad?

Lapsed ei päri surma korral oma sundosa automaatselt, vaid peavad seda pärijatelt nõudma. Selleks on vajalikud järgmised sammud:

1. Pärandvara väärtuse määramine ja kontrollimine: BGB § 2027 kohaselt on pärijad kohustatud määrama pärandi väärtuse. Selleks koostavad nad kinnisvararegistri. Kui sundosale õigustatud isik soovib kirjalikult teavet pärandvara väärtuse kohta, peab ta esitama teavet vastavalt Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvile 2314 ja soovi korral isegi tellima notari.
2. Sundosa nõudmine: Sundosale õigustatud isik saadab nõude kirjalikult pärijatele. Põhimõtteliselt peavad pärijad sundosa tasuma kohe. Sundosale õigustatud isik ei pea vastu võtma osamakseid ega muid teenust peale raha (näiteks auto või maja). Kui pärijad ei suuda oma võlga tasuda, võivad nad Saksamaa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvi 2331a kohaselt taotleda edasilükkamist. Seda näiteks siis, kui sundosa tasumiseks pead surve all oma kodu maha müüma.
3. Kohtuasjad: kui pärijad keelduvad sundosa väljamaksmisest, võib sundosale õigustatud isik kaevata pädevasse kohtusse. Sellised protseduurid võtavad mõnikord mitu aastat, nii et sel juhul peab ta ootama märkimisväärset makseviivitust. Seetõttu on soovitatav taotleda kohtuvälist kokkulepet.

Pension & pension Arvutage pärandi kohustuslik osa: see on teie, kui iga pärija saab kohustusliku osa ja kui palju see on? Selgitame, kuidas arvutada kohustusliku portsjoni kvooti.

Pange tähele aegumistähtaega

Ka laste puhul kehtib Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvide 195 ja 199 kohaselt õigus sundosale kolmeaastase aegumistähtajaga. Tähtaeg algab selle aasta lõpus, mil testaator sureb. Näiteks kui isa on 23.06.Ta suri 2021. aastal, tema lastel on aega kuni 31. eluaastani.12.2024 Aeg nõuda oma kohustuslik osa. See kehtib aga ainult seni, kuni nad on pärandist teadlikud. Kui saate oma isa surmast teada alles aastaid hiljem, näiteks kontakti puudumise tõttu, algab tähtaeg päevast, mil te sellest teada saite. Sellest hoolimata aegub iga sundosa nõue üldjuhul 30 aasta möödudes.

Millal kaotab kehtivuse sundosa saamise õigus??

BGB § 2333 järgi kaotavad lapsed õiguse oma sundosale vaid harvadel juhtudel. Selle eest pidid nad endale näiteks suure võla võtma

..

• on karistatud vähemalt üheaastase katseajaga vangistusega.
• paigutada kuriteo eest psühhiaatriaasutusse.
• rikkus pahatahtlikult ülalpidamiskohustust pärandaja suhtes.
• ähvardanud, toime pannud vägivalla või kuriteo testaatori, tema abikaasa või tema teiste laste suhtes.

Lisaks peab testaator märkima testamendis sundosa tagasivõtmise ja selle põhjenduse. Kui aga laps on pärimise hetkel oma käitumist radikaalselt muutnud, võib kohus talle siiski tema sundosa välja mõista.

Elu jooksul ära antud raha: mõju sundosale?

Eluaegse annetuse korral – näiteks laste või teiste sugulaste kaudseks pärandusest loobumiseks – säilib lastel õigus oma sundosale tingimusel, et annetus tehti kuni kümme aastat enne pärandaja surma. Sel juhul liidetakse annetuse väärtus pärandvara väärtusele, kuid väheneb annetuse ja pärandaja surma vahelise viimase aasta kohta kümme protsenti. Mida kaugemal annetus tehti, seda vähem suurenes kohustuslik osa.

Seadus ja maksud Kingitusmaks: mida riik saab Kui inimene annab raha või vara, tuleb maksustada. See on nn kinkemaks.

Annetuse näide:

Lahutatud pärandajal oli kaks poega ja ta pani testamendis ainupärijaks esmasündinu. Tema netoväärtus oli surma hetkel 500.000 eurot. Lisaks sündis tal kolm aastat enne surma 200-aastane esimene poeg.000 eurot tasuta. Teine poeg saab esialgu 125.000 eurot - tema sundosa 25 protsenti pärandist. Lisaks on tal annetuse tõttu sundosa lisanõue venna vastu.
Kuna annetus tehti kolm aastat tagasi, siis vaid 140.000 eurot (70 protsenti väärtusest). Seadusjärgse pärimise järgi jääks neist 70 teise poja käsutusse.000 eurot kuni. Tema kohustuslik osa annetusest on seega 35.000 eurot.

Õigus kohustuslikule osale kehtib ka Berliini Testamendi kohta?

Berliini testamendi kohaselt kasutavad abikaasad üksteist ainupärijatena. Üleelanud elukaaslane saab esialgu kogu pärandvara. Lõplike pärijatena saavad lapsed oma osa alles pärast tema surma. See on kasulik näiteks siis, kui pärandvara koosneb omaniku kasutuses olevast kinnisvarast. Sel moel takistavad abikaasad seda, et allesjäänud vanem peaks pärimisõigusega laste eest tasumiseks maja maha müüma.
Vaatamata Berliini Testamendile ei aegu aga laste õigus saada kohustuslikku osa. Kui üks vanem sureb, võivad nad teoreetiliselt paluda ellujäänult oma kohustusliku osa tasumist. Et seda ei juhtuks, on testamendis sageli nn kohustusliku osa klausel. Selles öeldakse, et pärast teise vanema surma saavad lapsed oma kohustusliku osa ainult siis, kui nad nõuavad oma osa varakult, kui esimene vanem sureb. Enamikul juhtudel ei tasu neil oma õigusi nõuda. Kui aga üleelanud vanem vajab hooldust või kui ta hävitab vara, võib kaks sundosa kokku saada rohkem kui see, mis jääb pärandist pärast mõlema vanema surma.

Kui vanemad soovivad raskete kuritegude tõttu oma lapsi sundosast välja arvata, peavad nad oma testamendis põhjendama.  

Fotod: iStock / PamelaJoeMcFarlane

Kas lapsed peavad nõudma oma kohustuslikku osa??

Kui pärimata lapsed soovivad oma kohustuslikust osast loobuda, saab seda teha kahel viisil:

• Enne pärandaja surma sõlmivad nad notari juures sundosast loobumise lepingu § 2346 lg. 2 BGB.
• Kui testaator on surnud, ei pea lapsed niikuinii oma sundosa nõudma. Pärijad ei ole kohustatud nendega oma sundosa asjus ühendust võtma. Pärast kolmeaastast aegumistähtaja lõppemist lõpeb õigus sundosale.
• Siiski on erand, kui lapsed saavad SGB II ("Hartz IV") hüvitisi. Sel juhul peavad vastavalt Mainzi sotsiaalkohtu otsusele sundosale õigustatud isikud esitama oma nõude isegi Berliini testamendi vastu. See kehtib aga ainult siis, kui sularaha on piisavalt ja makse ei kujuta endast ülejäänud vanemale liigset raskust.