Õigus ja rahandus: näpunäited 2018. aasta augustiks

Uus isikuandmete kaitse üldmäärus seab nõuded kõigile eraõiguslikele üürileandjatele. Nüüd on olulised järgmised reeglid:
 

Andmekaitse üldmäärus ehk lühidalt GDPR on kehtinud mai lõpust. See tugevdab tarbijate õigusi isikuandmeid koguvate ettevõtete suhtes. Seadusandja on eelkõige suunatud Interneti-ettevõtetele, kuid uued reeglid kehtivad ka eraomanikele. Üürilepingut sõlmides koguvad omanikud isikuandmeid nagu huviliste vanus, palk ja perekonnaseis.
Reeglina teavad nad ka oma üürnike pangaandmeid, meiliaadressi ja telefoninumbrit. Niipea, kui see teave arvutisse jõuab, peavad omanikud pöörama tähelepanu sellele, mida GDPR ette näeb.
Määrus nõuab andmete turvalist säilitamist, et neile ei pääseks juurde kõrvalised isikud. Seetõttu on paroolikaitse ja viiruseskannerid arvutis kohustuslikud. Ilma mõjutatud isikute nõusolekuta kehtib järgmine: Isikuandmeid võib koguda, arhiveerida ja edastada ainult säästlikult ja ainult lepingu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses. Kui andmeid enam ei vajata, tuleb need kustutada, näiteks kui üürileping on lõppenud ning kõrvalkulud ja tagatisraha on tasutud. Üürileandja peab potentsiaalsete üürnike andmed hävitama kohe, kui on selge, et lepingut ei sõlmita. Üürnikul on õigus teada, milliseid isikuandmeid on tema lepingupartner tema kohta salvestanud ja mida ta on kolmandatele isikutele avaldanud. Sellest tulenevalt peavad üürileandjad dokumenteerima, milliseid neist andmetest nad näiteks kinnisvara haldamisele edasi annavad. Üürileandjatel on nõutava teabe esitamiseks aega umbes neli nädalat.

Hästi kaitstud volitamata juurdepääsu eest – nii tuleks tundlikke andmeid säilitada.

Foto: Fotolia / Peshkov

Neli hiljutist kohtuotsust

Augustis on taas käes Saksa kohtute praegused otsused. Lugege edasi, et teada saada, mida see kinnisvaraomanike, üürnike, üürileandjate ja maksumaksjate jaoks tähendab.

Batuut on lubatud ka "dekoratiivaias"

Uhke kolm meetrit kõrguse ja läbimõõduga – suurest aiabatuudist on kahtlemata raske mööda vaadata. Kortermaja kaasomanik võib seega nõuda sellise batuudi eemaldamist võõra aiast? Müncheni ringkonnakohus pidi hiljuti seda küsimust selgitama. Omanik väitis, et kogukonna eeskirjad näevad selgesõnaliselt ette aiaalade kasutamise "iluaiana" ja mänguvahendite nägemine kujutab endast väga olulist visuaalset häiringut. Batuut võib siiski alles jääda, otsustas kohus. Sest siin ei toimunud ehituslikku muudatust, mis eeldaks kaasomanike nõusolekut: Spordiinventari saab demonteerida, mida ka sügisel regulaarselt juhtus. Lisaks on mänguseadmete paigaldamine osa nende aiaosade tüüpilisest kasutamisest, kus lapsed mängivad. Toimiku number 485 C 12677/17

Batuut on osa nende aiaosade tavapärasest kasutusest, kus lapsed mängivad.

Fotod: Shutterstock / Lenar Musin

Õigus tagatisraha tagasimaksmisele?

Kuni üürnik ja üürileandja vaidlevad kommunaalmakse üle, võib üürileandja tagatisraha kinni pidada. Selle tegi hiljuti selgeks Dortmundi ringkonnakohus. Üürileandja esitas peale üürilepingu lõppu kommunaalarve ja nõudis lisatasu ligi 640 eurot. Üürnik kontrollis andmeid ja leidis, et maja koristamise ja hooldaja kulud on oluliselt ülehinnatud. Seetõttu kaebas ta kautsjoni üleandmiseks kohtusse. Kohus jättis hagi rahuldamata kui praegu alusetu. Hagi esitamise ajal oli konto veel järgmise aasta paar kuud tasumata. Lisaks tuleb tagatisraha tagasi maksta alles siis, kui pooled on kõrvalkuludes kokku leppinud – või on tehtud lõplik kohtuotsus. Toimiku number 425 C 5350/17

Rahvusvaheline TV: Internet asendab satelliitantenni

Üürileandjad pidid pikka aega taluma, et üürnikud paigaldavad rõdudele või katustele satelliidiantenne – eriti just rändetaustaga elanike puhul: Põhiseaduse artikli 5 kohaselt on välisriigi kodanikel õigus saada telesaateid oma kodus. riik. Paljude aastate jooksul oli see võimalik peamiselt satelliittelevisiooni kaudu. Interneti kaudu televisiooni vastuvõtu levikuga on aga õiguslik olukord muutunud. Frankenthali ringkonnakohus tegi selle hiljuti selgeks. Vaatamata üürilepingus sätestatud keelule paigaldas üks üürnik paraboolantenni, et saaks oma emakeeles televiisorit vaadata. Üürileandja kaebas kolimise kohtusse ja tal oli õigus: üürnik võis selle asemel vaadata televiisorit Interneti kaudu ilma suurema vaevata, ilma maja välimust muutmata, nagu seda teeb paraboolantenn. Toimiku number 3a C 183/16

Üürileandjad ei pea leppima satelliitantenniga, kui üürnik saab televiisorit vaadata ka interneti kaudu.

Foto: Fotolia / Dusanpetkovic1

Omanikud nõuavad ümberehitust

Keldrikorrusel tekkinud niiskuskahjustuste renoveerimise eest tuleb tasuda korterelamu omanike ühisus. Nii otsustas föderaalne kohus. Hamburgi vanas majas olid välisseinad nii niisked, et krohv koorus maha. Kahjustused said kannatada kolm keldrikorrusel asuvat üksust, mida kasutati kontorite ja kauplustena. 300.Eksperdi hinnangul peaks renoveerimine maksma 000 eurot. Liiga kallis, leidis enamuse omanikest ja keeldus renoveerimast. Mõjutatud omanikud pöördusid kohtusse – eduga. Remont tuleb läbi viia. Seaduse järgi on omanike ühisus kohustatud ühisvara - sh välismüürid - korras hoidma ja vajadusel renoveerima. Toimiku number V ZR 203/17