Maja ja kinnisvara annetamisleping: kuidas seda õigesti teha?,

BGB (paragrahvi 516 lõige. 1) määratleb kingituse kui tasuta kingituse, milles kinkija rikastab kingisaajat tema varaga. Sõltuvalt seotud tingimustest ja kontekstist eristatakse erinevat tüüpi kingitusi:

• Käe kingitus - Kõige lihtsamal kujul annab kinkija varad üle koheselt, ilma et oleks eelnevalt andnud lubadust annetada. Tüüpiline käekingitus toimub siis, kui vanavanemad kannavad lapselapse sünnipäevaks 100 eurot.
• Väljaande annetus - Tingimuslik kingitus või tingimuslik kink (BGB § 525) kehtib ainult juhul, kui saaja täidab täitmiskohustuse. Näiteks annab ema oma lapsele maatüki tingimusel, et too ehitab sinna oma perele maja. Kui ta sellele nõudele ei vasta, võib ta annetuse tagasi nõuda, kuna ta ei arvesta sellega. Eriannetuseks on ka kasutusvaldusega kinnisvaraannetus.
• Annetus - Siin taotleb kinkija ka kindlat eesmärki, mida aga erinevalt tingimusest ei saa kohtusse kaevata. Näiteks kingib vanaisa oma lastelastele puhkemaja sooviga, et nad selle renoveeriksid. Kui aga lapselapsed rahaliselt ei suuda, pole tagajärgi.
• Tasuline annetus - Tasuline annetus (tuleneb ladinakeelsest sõnast remunerari: "tagasimakse ") tehakse preemiana juba tasutud teenuse eest. Näiteks üksi elav mees annab oma hooldajale tänutäheks rahasumma, mille too saab lisaks töötasule.
• Segaannetus - Kui kinkija müüb maja oma parimale sõbrale turuväärtusest tunduvalt madalama hinnaga, nimetatakse seda segakingituseks. Tegelikult annab ta osa oma varast ära ja teise osa müüb.
• Annetuse lubadus - Vastupidiselt annetusele antakse annetuse lubaduse korral kingitus üle hilisemal ajal. Näiteks lubavad vanemad tütrele, et kingivad talle maja tema neljakümnendal sünnipäeval.

Annetus on seotud teatud tingimustega, näiteks kingitud korteri renoveerimisega. 

Fotod: iStock / Geber86

Kellel on lubatud koostada maja ja vara annetamise leping??

Vastavalt BGB §-le 518 on iga annetuse jaoks vajalik notariaalselt tõestatud annetusleping. Erand kehtib ainult kingitustele, mille vormipuudus kompenseeritakse otseteenindusega (kingitus). Maja või kinnistu puhul koostab notar kinkelepingu ja kinnitab selle notariaalselt. Lisaks algatab ta peale annetuse tegemist kinnistusraamatu kande muutmise.
Notariaalse kinnituse võib teha ainult notar, annetuslepingu võivad teoreetiliselt koostada ka kinkija ja saaja. Kuid võhikutel on raske järgida kõiki seadusi ja formaalsusi. Sel põhjusel tehakse annetuslepingu õiguslikult siduva vormistamise ülesandeks tavaliselt notar.

Tähelepanu

Mõlemal poolel peaks olema ka annetamise lubadus notariaalselt tõestatud, sest muidu pole see juriidiliselt täitmisele pööratav. Kui andja näiteks suulise lubaduse korral meelt muudab, ei saa tegelik kasusaaja midagi.

Kui palju maksab maja ja kinnisvara leping?

Igaüks, kelle maja on allkirjastatud, maksab annetuslepingu eest notaritasu üks kuni kaks protsenti vara väärtusest. Soovi korral peab notar täpsed kulud eelnevalt teavitama. Kinnistusraamatu üleandmise eest tuleb taas tasuda umbes pool notari kuludest.

Mida peab sisaldama maja ja vara annetamisleping??

Maja ja kinnistu annetuslepingusse tuleb teha järgmised kanded:

• Kinkija ja saaja ees-, perekonnanimi, sünniaeg ja aadress
• Kinnistu andmed / kinnistu kinnistusraamatu kande järgi
• Vara väärtus / kinnisvara hindamisjärgne väärtus
• Kinkija tahteavalduse ja kingisaaja vastuvõtmise kinnitamine
• koht ja kuupäev
• Allkirjad mõlemalt osapoolelt ja notarilt

Kontrollige oma annetuslepingust kõige olulisema teabe täielikkust.  

Fotod: iStock / jacoblund

Millistes tingimustes saab maja kinkimisel lepingus kokku leppida?

Maatüki või kinnistu üleandmisel soovib kinkija sageli määratleda annetamisele lisatingimused ja fikseerida need annetuslepingus. Need sisaldavad:

• Eluaegne elamisõigus - vanemad annavad pärandimaksu vältimiseks tavaliselt maja oma lastele elu jooksul ära. Siiski pole harvad juhud, kus nad jätkavad kinnisvaras elamist kuni surmani. Enda seaduslikuks kindlustamiseks on teil annetuslepingus sisalduv eluaegne elamisõigus.
• Kasutusvaldus - lisaks elamisõigusele säilib kinkijal kasutusvalduse korral õigus varalt saadavale tulule. Kui ta peab näiteks vanaduspõlves hooldekodusse kolima, võib ta kulude katteks saada mis tahes üüritulu. Saksamaal on kasutusvaldusega annetusleping väga levinud. See aga mõjutab teiste pärijate kohustusliku osa lisanõuet, kuna vara ei loeta juriidilises mõttes lõplikult loovutatuks.
• Eluannuiteet - Sel juhul loovutab kinkija korterid või maa ja saab vastutasuks saajalt pensioni kuni surmani, mille eest tasutakse tavaliselt antud vara välja üürides.
• Täiendavad tagasinõudmisõigused – lisaks seadusandja poolt sätestatud tagasinõudmisõigustele võib annetuslepingus olla kirjas ka teisi. Näiteks peaks kingisaaja vara tagastama, kui ta muutub maksejõuetuks, sureb enne kinkijat, abiellub ilma abielulepinguta või muutub uimastisõltlaseks.
• Tingimused – erinevalt tagasinõudmisõigustest, mis sekkuvad ainult negatiivsete sündmuste korral, peab tingimustele vastava annetuse saaja täitma vara hoidmise kohustuse. Näiteks üürikorteri puhul kohustub ta senisele üürnikule kuni surmani ette teatamata. Kui seda ei juhtu, võib ta oma korterist ilma jääda.
• Teave kohustusliku osa kohta – kui saaja on annetaja seadusjärgne pärija ja kui annetusel on õigus saada tema kohustuslikku osa, tuleb see märkida maja või kinnisvara annetuslepingusse. Kui see nii ei ole, on tal õigus saada oma kohustuslikku osa ilma vähendamiseta.

Kui annetajad tahavad vanemas eas majanduslikult kindlustatud olla, lepivad nad kokku kasutusvalduses või annuiteedis.  

Foto: iStock / fizkes

Millal saab maja ja kinnisvara annetuslepingu üles öelda??

Maja või kinnisvara annetamise leping on õiguslikult siduv, kuid mitte tagasivõtmatu. Teatud tingimustel on kinkijal õigus lepingust taganeda. See on näiteks:

• Vaesumise korral - Vastavalt BGB §-le 528 võib annetaja tühistada igasuguse annetuse, kui ta ei suuda ägeda finantshäda tõttu enam ära elada. Kui ta taotleb ülekandemakseid ("Hartz IV" või sotsiaalabi), võib vastutav asutus kontrollida, kas viimase kümne aasta jooksul on annetusi tehtud ja vajadusel need tagasi nõuda.
• Kingi saaja jämeda tänamatuse korral võib kinkija vara tagasi nõuda vastavalt Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvile 530, kui saaja on tahtlikult käitunud moraalselt taunitavalt või tahtlikult tahtlikult talle kahju tekitada. Seda näiteks siis, kui ta vigastab, ähvardab või annab andjale põhjuseta teada.
• Tulenevalt annetuslepingus sisalduvast tagasinõudmisõigusest - kui kingisaaja ei täida annetuslepingus määratletud tingimusi, on kinkijal õigus maja või vara tagasi nõuda vastavalt Saksa tsiviilseadustiku (BGB) paragrahvile 527. 

Samuti võite olla huvitatud seadusest ja maksudest Kingimaks: mida riik saab seadused ja maksud Kinkemaks: 4 võimalust säästa seadusi ja makse Lastele kinkimine: peaksite sellele tähelepanu pöörama