2018. aasta septembris tutvustas föderaalvalitsus Baukindergeldi, mis aitab lastega peredel ja üksikvanematel rahastada oma maja või korterit. Nagu loodeti, on Baukindergeld juba mõju avaldanud ja seda taotlevad eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga pered. Lisaks sooviks valitsus koalitsioonilepingu kohaselt parandada eluasemetoetust. Selle eesmärk on ergutada varakult omakapitali säästma.
Miks on nii raske kodu omanikuks saada??
Eurokriisi järgselt pikalt kestnud madalate intressimäärade perioodi tõttu on kinnisvarahinnad juba aastaid tõusnud ja lõppu ei paista olevat näha. Oma kodu ostmine on keeruline, eriti sellistes linnades nagu München, Frankfurt, Hamburg ja Berliin. Peamine põhjus: enamikul inimestel puudub vajalik omakapital. Igaüks, kes unistab oma korterist või isegi majast, peaks suutma rahastada vähemalt 20 protsenti koguinvesteeringust omavahenditest. Ostu kõrvalkulud nagu kinnisvara võõrandamismaks, notaritasud ja kinnistusraamatusse kandmine tõstavad kinnistu puhast ostuhinda umbes 13 protsenti. Kuigi ostuhinnad tõusevad pidevalt, langevad aktsiad sageli kõrvale – säästude madalad intressimäärad ja tõusvad üürihinnad muudavad ihaldatud kodu pealt säästmise keerulisemaks.
Miks valitsuse rahastatav järelmaks?
Senistest riigipoolsetest rahastamismeetmetest DIW jaoks ei piisa. Instituut pakub välja teise alternatiivi: riik peaks ehitama oma maale võimalikult soodsalt mitmepereelamud. Elanikud ei maksaks üüri, vaid finantseeriksid uue kodu ostu igakuiste intressivabade tagasimaksetega - nn järelmaksuga. DIW hinnangul ei oleks elanike rahaline koormus tavaüürniku omast oluliselt suurem. Berliini majandusteadlased on oma arvutusnäidetes hinnanud võlgade leevendamise perioodiks 24 ja 33 aastat.
Millised on valitsuse järelmaksu miinused?
Nii ahvatlevalt kui valitsuse järelmaks ka ei kõlaks, jäävad mõned küsimused vastuseta: mis saab siis, kui üürnik peab enne finantseerimisperioodi lõppu ametialastel põhjustel teise linna kolima? Või ei saa üürnik erinevatel põhjustel enam õigeaegselt osamakseid tasuda? Landesbausparkasseni assotsiatsioonidirektori Axel Guthmanni sõnul pole viimane juhtum nii ebatõenäoline. Ja: kus on motivatsioon omakapitali koguda, kui saad väikese sissetulekuga inimesena oma kodu ilma säästudeta??
Kuidas vältida seda, et järelmaksu õigustatud isikute valiku kriteerium, et omakapitali oleks vähe või üldse mitte, ei tooks kaasa absurdseid olukordi?? Kui soovid osta riigilt odavat korterit, tuleks kalli puhkusega sagedamini lubada ja võimalikult vähe säästa. Isiklik vastutus tundub aga teistsugune. Aksel GuthmannLahendage probleem lähenemisel
LBS-i ekspert näeb palju mõistlikumaid ja ka vähem bürokraatlikke hoobasid, et väikese sissetulekuga inimestel oleks kodu ostmine lihtsam:
- Vähendage ehituskulusid
Nõudlus oma majade ja korterite järele on praegu suurem kui pakkumine. Et see muutuks, peaks linnadel olema rohkem ehitusmaad. Lisaks tuleks kaotada liigsed nõuded, mis muudavad ehituse tarbetult kalliks.
- Madalam omakapital
Riik peaks langetama ostu kõrvalkulusid, mis moodustavad omakapitalist lõviosa. Alguse peaks andma kinnisvara võõrandamismaks.
- Muutke omakapitali moodustamine atraktiivsemaks
Kavandatava eluasemepreemia ümberhindamisega peaks valitsus tegelema lähiajal. Hea on selle juures lõppude lõpuks see, et see aitab inimestel end ise aidata: koduehituse lisatasuga toetab riik omaenda säästmispüüdlusi – ega muuda neid üleliigseks, nagu järelmaksu puhul juhtuks.
