Üksikasjalikumalt puudutas kohtuotsus üürniku hagi, kes soovis, et korterelamu 200 parkimiskohaga maa-alusesse parklasse ainukasutuseks paigaldataks suure laadimisvõimsusega privaatne laadimisjaam. Hageja oli valinud kindla, odava pakkuja.
Kõnealuses elamus võimaldavad olemasolevad ühendused varustada elektriga viis kuni kümme laadimisjaama enne elektrivõrgu ülekoormamist. Kokku on aga avaldanud soovi 27 üürnikku, et saaks oma elektriautot või pistikhübriidi seinakastide juures laadida. Üürileandja soovis seetõttu teise pakkuja poolt rajada terviklikku laadimisinfrastruktuuri, mis annaks rohkematele üürnikele võimaluse oma elektriautot elektriga varustada.
See infrastruktuur oleks kasutajatele seotud suuremate igakuiste kuludega, olenevalt vastavast elektriautost, laadimisvõimsusest ja võrguettevõtjast. Privaatne seinakast, mille hageja valis, oleks iga kuu odavam, mistõttu kaebas ta üürileandja plaanid kohtusse.



Kohtuotsus: Wallboxi paigaldusest peavad kasu saama kõik üürnikud
1. otsuses. September 2021 nüüd on üürileandjal õigus. Piiratud ühenduste võimsuse ja suure nõudluse tõttu seinaboksi järele saab üürileandja püüda leida lahendus, mis toob kasu kõigile üürnikele ilma elektrivõrku üle koormamata. Peetakse lubamatuks lubada hagejale privaatne lahendus ainuüksi seetõttu, et see on odavam, kuid samal ajal oleks teistel huvitatud isikutel võimsuse puudumise tõttu keelatud juurdepääs laadimisjaamale.
2020. aasta sügisel alustas KfW eralaadimisjaamade reklaamimist. Üürnikel, majaomanikel ja üürileandjatel on võimalik taotleda seinaboksi paigaldamiseks toetust 900 eurot. KfW seab wallboxile kindlad kriteeriumid: laadimisvõimsus 11 kW, ainult võrguettevõtja roheline elekter ja intelligentne tehnoloogia. Suure nõudluse ja kasutatud vahendite tõttu peatas KfW rahastamise 2021. aasta oktoobri lõpus. Rahastamise jätkamine otsustatakse tõenäoliselt alles uue föderaalvalitsuse ajal.