Seinakest peab olema vähemalt üheksa sentimeetri paksune. Vahe on oluline kahe seina füüsiliseks eraldamiseks ja selle saab piisava ventilatsiooni korral täita näiteks isolatsioonimaterjaliga. Sel juhul ühendatakse mõlemad seinad traatankrutega.
Kuna müüritis jääb nähtavaks, peab sellel olema eriti atraktiivne, kuid samas ka robustne pind, kuna see peaks loomulikult kaitsma ka kandvat seina - tugimüüritist - vihma ja muude mõjude eest. Ilmselt tuntuim voodri müüritise näide on klinkertellised, mis ehitatakse lubiliivatellistest kandeseina ette, mis ise fassaadidele ei sobi. Sein peab kogu pikkuses seisma stabiilsel pinnal kogu pikkuses, see ei tohi hõljuda traatankrutel, mis ei suudaks raskust taluda.
Kahekihilise fassaadi tegelikult kandev tagamüüritis ei pea olema ilus ega ilmastikukindel, küll aga staatiliselt koormatav. Sein võib koosneda näiteks muudest, isegi poorsetest tellistest või muudest materjalidest.
Pindmüüritise puhul on oluline, et pind oleks eriti vastupidav.
Fotod: iStock / Dimitri DisterheftÜhekihiline konstruktsioon
Lisaks fassaadi kahekihilisele konstruktsioonile saab telliskivi ehitada ka ühe korpusega fassaadina. Sel juhul on kandev sein ja esisein otse ühendatud - tavaliselt pideva vertikaalse ühenduskohaga. Vastassein võib kanda kandvat funktsiooni. See võib koosneda ka nn rihmadest. Need on 15 millimeetri paksused võltsklinkertellised, mis on liimitud spetsiaalse liimiga, kuid on põletatud samast vastupidavast materjalist, millest valmistatakse päris klinkertellised.
Kuhu rajada vooderdatud müüritis?
Ühe- ja mitmekihiline kattemüüritis ilmub peaaegu eranditult katmata müüritisega fassaadidele, kuid on kergesti võimalik ka madalate, inetute fassaadisoklite, korstnate või muude olemasolevate seinte jaoks. Ka selliste seinte puhul kinnitatakse esiseina kest seinaankrutega olemasoleva, kandva seina külge.
Kitsad voodritellised, näiteks telliskivid, liimitakse otse seina külge ja telliste vahelised vuugid täidetakse seejärel mördiga. Ribasid ja muid voodritellisi saab kasutada ka siseruumides või aiaseintes, näiteks kui soovite varjata inetut betoonseina. Interjööris saab kipsplaati katta ka voodritelliste, näiteks telliskividega.
Seinte pinnakatte eelised ja puudused
Seinte pinnakatte eelised
- Kandev sein ei pea olema ilmastikukindel.
- Soojusisolatsiooni saab paigutada esi- ja tagaseina vahele kaitstud ruumi.
- Müüritise ja välisseina vahel on võimalik heliisolatsiooni ja isolatsiooniefekt. Õhukihist aga isolatsioonina ei piisa.
- Hoone välisseinte kujundusvõimalusi on palju.
- Fassaad on vastupidav ja kergesti hooldatav.
- Saate ise töödelda ja kinnitada voodritelseid nagu telliskiviplaate.
Seinte katte puudused
- Kattekihid on keerukamad ja seetõttu kulukamad kui hoone krohvimine.
- Hilisem müüriladumine on seotud suurte kuludega ja on seetõttu vaevalt võimalik energeetiliseks renoveerimiseks.
- Sein läheb üldiselt paksemaks, mis võtab ruumi.
- Võimalikud on soojussillad.
Üldjuhul tuleb seinal või vuukimisel kasutatav mört sobitada kiviga, kuna klinker ei ima vett. Tagamaks, et mört ei märjaks, kuid oleks siiski piisavalt stabiilne, kasutage nõrgalt imavate kattetelliste jaoks spetsiaalset kattemörti.
Kui palju maksab telliskivi?
Kattekivimüüritise maksumus sõltub materjalist ja pinnast. Teine oluline tegur on see, kas spooni seinale panemiseks on vaja tellinguid või mitte. See võib kulusid veelgi tõsta.
Klinkertelliste libisemiste puhul tuleb arvestada ümmarguselt 90-115 euroga ruutmeetri kohta – ilma igasuguse võimaliku isolatsioonita, aga tööjõukuludega. Tavaklinkriga võib see olla 150 kuni 180 eurot ruutmeetri kohta. Kui kasutada spetsiaalseid isoleerivaid klinkertellisi, siis üle 200 euro ruutmeetri kohta pole harvad.
