Vara loovad eelised: nii aitab ülemus säästa

Õpipoistel, oskustöölistel, riigiteenistujatel, sõduritel ja kohtunikel on õigus saada kapitali moodustavaid hüvitisi. VwL-i saab taotleda aga ainult siis, kui õpipoisiõpe või töösuhe eksisteerib kutsealal, milles VL on lepinguga kokku lepitud. Seejärel tuleb tööandjal maksta lisahüvitist maksimaalselt 40 eurot kuus.
Kui te pole kindel, kas teil on õigus VwL-ile, peaksite lisateavet küsima oma tööandjalt või tööandjate vastutuskindlustuse ühingult.

Kas ettevõte on kohustatud maksma kapitalimahutushüvitisi??

Kapitali moodustavad maksed on alati tööandja vabatahtlikud maksed. Selleks puudub juriidiline kohustus. Paljudel kutsealadel on aga tööandja rahaline lisahüvitis sätestatud kollektiivlepingus. Kui ettevõttes töötab mõnel neist ametitest inimesi, tuleb maksta kapitali moodustavaid hüvitisi.

Mida kapitali suurendamise teenused kaasa toovad?

Tööandja poolt makstav igakuine VwL ei pruugi olla suur - regulaarse väljamakse tõttu koguneb aga aja jooksul mitte põlatav summa: Kui võtta igakuine maksimumsumma 40 eurot, aitab tööandja ehitada aastas 480 euroga. varasid üles ehitada.

Tööandja vabatahtlikult makstavad kapitalimahutuse hüvitised summas 40 eurot (maksimaalne summa) kuus ei aita mitte ainult praktikante, vaid ka oskustöölisi, riigiteenistujaid, sõdureid ja kohtunikke nende varade ülesehitamisel. 

Fotod: iStock / Nastco

Kuidas saab investeerida kapitali moodustavaid hüvesid?

Seda tööandja poolt igakuiselt makstavat summat saab kasutada mitmel viisil, olenevalt sellest, millise investeerimisvormi kapitali suurendamise hüvitise saaja valib. Tööandjal pole siin otsustusõigust. Kui töötaja sõlmib VL lepingu, esitab ta selle tööandjale, et tööandja maksab siis igakuiselt kokkulepitud summa.
Mõeldud VL lepingud võivad olla jaoks
 

  • eluasemelaenu ja hoiulepingu,
     
  • hüpoteeklaen,
     
  • aktsiafondi säästuplaan või
     
  • panga säästuplaan

lõpule viia. VL-leping ei ole tavaliselt kodulaenu ja hoiulepingu ning hüpoteeklaenu puhul probleemiks. Aktsiafondi säästuplaani ja panga säästuplaani puhul tuleks aga jälgida, et need sobiksid ka nn VL säästmiseks.

Milline on parim viis investeerida kapitali moodustavaid hüvesid?

Ei ole üldist vastust sellele, milline võimalikest investeerimisvormidest on igal konkreetsel juhul parim. VwL-i tuleks kasutada sõltuvalt taotletavast eesmärgist (näiteks kodu ostmine), sellest, kui suur on kasutatav sissetulek ja kui suur on riskivalmidus.
Kui eluasemelaenu-hoiuleping, panga säästuplaan või isegi kodulaenu tagasimaksmine pakuvad kõrget kontrolli ning kodulaenu ja hoiulepingut toetatakse ka riigi majaehituspreemiaga, siis fondi säästuplaaniga pole kindel, kui palju kapitali lõpuks kapitali moodustavate hüvedega saavutatakse. Üksikute investeeringuliikide eripära on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool.

Hooneühiskonna laenulepingu kapitalimoodustavad soodustused

Kodulaenu ja kogumisleping on võimalus, kui

  1. soovitakse kinnisvara osta või muidu
     
  2. Elamukinnisvara on juba olemas ja see tuleks tulevaste renoveerimis- või hooldusmeetmete jaoks alles jätta.

Esimesel juhul kombineeritakse leping tavaliselt kinnisvara finantseerimisega. Teisel juhul pole see aga enam vajalik, et kapitali moodustavaid hüvitisi saaks täies mahus säästuplaani jaoks kasutada. Sellisel erijuhul on sageli parem intressimäär. Sellegipoolest tasub kindlasti võrrelda kodulaenu-hoiulepingut ja panga säästuplaani ning seejärel valida tulusam variant.
Võtmeargumendiks kodulaenu ja hoiulepingu kasuks on täiendav riiklik toetus, mida makstakse tingimusel, et teatud sissetulekupiire ei ületata (vt allpool). Nn elamuehituse lisatasu ja töötaja säästmistoetus on rahaline toetus, mis on mõeldud korteri või eluaseme ostmiseks või vanaduspõlveks vara kogumiseks. Kui majaehituse lisatasu ja töötaja säästutoetuse nõuded on täidetud, on hooneühistu laenuleping oluliselt tulusam kui panga säästuplaan, mille puhul seda lisatasu või toetust ei anta.
Seda tüüpi investeeringute minimaalne tähtaeg on seitse aastat, kui kasutatakse riiklikku rahastamist. Kõige varem pärast selle lõppemist saab säästetud kapitali kasutada või lepinguga kaasnevat laenu kasutada.
Eriregulatsioon kehtib juhul, kui hooneühistu laenuleping sõlmitakse enne 25. Riik maksab koduehituspreemiat kogu lepinguperioodi seitsme aasta jooksul, isegi kui sel viisil kogunenud raha ei lähe lõpuks kinnisvara ostmiseks.

Hüpoteeklaenu tagasimaksmine koos kapitalihoonestushüvitistega

Ehituslaenult makstav intress ületab tavaliselt seda, mis erinevate investeerimisvõimalustega saavutataks. Seetõttu on mõttekas kasutada hüpoteeklaenude tagasimaksmiseks kapitali moodustavaid makseid. Kui laenu andvas asutuses on sellisel viisil tagasimaksmine võimalik, väheneb järelejäänud võlgnevus aeglaselt, kuid pidevalt igakuiselt tööandja sularahamakse abil. Kui laenuga ostetud vara kasutatakse ja teatud sissetulekupiiri (vt allpool) ei ületata, saab taotleda ka töötaja säästmistoetust.

Kõik, kes soovivad kinnisvara soetada, saavad kapitali moodustava hüve investeerida hooneühiskonna laenulepingu vormis. 

Fotod: iStock / Photografeus

Panga säästuplaan koos kapitalihoonegaasidega

Panga säästuplaan on mõistlik vorm kapitali suurendamise hüvede kasumlikuks investeerimiseks, eriti neile, kes ei saa riigilt toetusi liiga suure sissetuleku tõttu, sest riigitoetused pole siin põhimõtteliselt võimalikud. VL-Sparen on ka ülimalt turvaline ja lihtsalt arvutatav: Lepingu sõlmimisel on reeglina juba selge, mis summat on oodata ja millal.
Seega ei saa igaüks, kes otsustab kapitalimahutuse hüvitised panga säästmiskavasse voolata, riigipoolset rahastamist. Seetõttu ei ole lepingu minimaalset tähtaega seitse aastat. Mõned VL-Spareni pakkuvad krediidiasutused pakuvad endiselt sageli oma klientidele kindla tähtajaga lepinguid. Tavaintress on tavaliselt üsna madal, kuid kokkulepitud tähtaja lõpus tuleb siis preemia või boonusmakse, mis teeb VL säästmise üsna ahvatlevaks. Suuremat tootlust kui näiteks üleöö- või tähtajaliste hoiustega on siin tavaliselt lihtne saavutada. Et mitte riskida preemia maksmisega, tuleks iga hinna eest vältida VL-Spareni lepingu ennetähtaegset lõpetamist.

Kasutage aktsiafondi säästuplaani jaoks kapitali moodustavaid eeliseid

Kui te ei karda riski ja teil pole konkreetseid plaane, nagu näiteks kinnisvara ostmine kapitali moodustavate hüvedega, võite lasta ülemusel suunata lisaraha aktsiafondi säästmisplaani. Igakuiselt makstava raha eest ostetakse investeerimisfondide aktsiaid.
Siin on võimalik oluliselt suurem tootlus kui panga säästuplaaniga. Samas on risk ka oluliselt suurem. Nii lihtne kui panga säästuplaani arvutamine on, on raske ette näha rahasummat, mis lõpuks fondi säästuplaani jaoks saadaval on. Valuutakursi kõikumised muudavad selle kohta konkreetse avalduse tegemise võimatuks.
Kui kapitali suurendamise hüvitisi kavatsetakse kasutada fondi säästmise plaani jaoks, saab selle kokku leppida otse pangaga. Siin võib aga eeldada, et seadistamiskulud on üsna suured. Seetõttu tasub võtta ühendust fondimaaklerite ja otsepankadega ning võrrelda tekkinud kulusid.
Kui kapitali moodustavad hüvitised laekuvad aktsiafondi säästmisplaani, saab taotleda töötajate säästmistoetust. Kui tulu ei ületa teatud piirmäärasid (vt allpool), toetab riik täiendava rahaga, mis fondi laekub: 20 protsenti sissemakstud summast (maksimaalselt 80 eurot aastas) on saadaval lisaks.
Kui töötaja säästmistoetust ei kasutata, siis seitsmeaastast miinimumtähtaega ei ole. VL depoo võiks seega igal ajal ilma igasuguste puudusteta sulgeda. Muidugi sõltub saadaolev summa siis tugevalt aktsia hetkehinnast, seega tasub oodata aktsiahinna seisukohalt soodsat ajahetke.
Samas ei ole kohustust pärast lepinguperioodi lõppemist hoiustatud raha fondist välja võtta. See on eriti kasulik, kui aktsia hind on lepingu kehtivuse ajal langenud. Kui on märke hinnatõusust, võib olla soovitatav jätta kapital esialgu fondi ja välja võtta alles rahaliselt soodsamal hetkel.


Indeksfond või aktiivselt juhitud fond?

Kui aktsiafondide säästuplaani üsna riskantset varianti kavatsetakse kasutada kapitali suurendamiseks, ei ole kõik fondid abikõlblikud, sest mitte kõik pole VL-i investeeringuks heaks kiidetud. VwL-i tingimustele vastavatel tuleb teha otsus, millist tüüpi fondi raha liigub: kas indeksifondi või aktiivselt juhitavasse fondi? Aktiivselt juhitav on tavaliselt üsna kulukas: harvad pole ka kahe-kolmeprotsendilised tasu aktsiate väärtuselt. See on eriti oluline, kui hinna areng ei suuda neid kulusid pehmendada. Indeksfondid aga lisavad vaid 0,2–0,45 protsenti, mis lõppkokkuvõttes võib – eeldades vastavat hinnaarengut – kasumit oluliselt suurendada.

Embargo: kui kaua kapitali suurendamise hüvitised kehtivad?

Põhimõtteliselt saavad töötajad tööandja kapitalimahutusest piiramatult soodustusi. VwL-i jaoks sõlmitavad lepingud – näiteks panga säästuplaan – kehtivad aga tavaliselt vaid seitsmeks aastaks. Kuuel neist seitsmest aastast tehakse makseid pidevalt iga kuu, seitsmes on puhkeaasta, mis tähendab, et rohkem makseid ei järgne. (Erandiks on kodulaenu- ja säästuleping: siin makstakse sissemakseid kogu seitsme aasta jooksul.) Seitsme aasta möödudes saab kogunenud summat sisse nõuda ja kasutada vastavalt oma soovile.
Uue lepingu saab sõlmida ja tööandjale esitada juba kuue aasta pärast, et kapitali kogumise toetuste maksmine ja otstarbekas kasutamine jätkuks ka ülejäänud aasta jooksul.

Riigi toetus lisaks kapitalimahutustoetustele

Igaüks, kes taotleb tööandjalt kapitali moodustavaid hüvitisi, avab automaatselt ukse edasistele igakuistele toetustele. Need aga ei tule tööandjalt, vaid riigilt:
Igaüks, kes oma sissetulekuga teatud piire ei ületa (vt allpool), saab lisaks tööandja VwL-ile ka riigilt töötaja säästmistoetust, kui kapitali moodustavate hüvitiste raha laekub aktsiafondi säästuplaani, hooneühistu laenu. leping või ehituslaenu tagasimaksmine. Kui on sõlmitud hooneühistu laenuleping, on valikuvõimalus ka koduehituspreemia.
Tähtis: siin on määrav maksustatav tulu, mitte brutotulu. Kindlasti tasub hoolega uurida, kas lisaks VL-le on õigus ka riigilt raha saada. Maksustatava tulu täpse summa leiab maksuotsuselt.
Eelkõige peaksid lastega paarid siinkohal lähemalt uurima, sest nende maksustatav tulu jääb maksuvabastuse tõttu sageli brutotulu alla.

Töötaja säästmistoetus ja majaehituse lisatasu: vallaliste sissetulekute piirmäärad ja toetuse suurus

VL leping Riigipoolne rahastus Tulu piirmäär Aastane rahastus
Panga säästuplaan Ei    
Kodulaenu ja hoiuleping

Töötaja säästutoetus

Eluaseme lisatasu

17.900 eurot

25.600 eurot

9% kuni max. 470 €, max. 43 €

8,8% kuni max. 512 €, maks. 45 €

Hüpoteeklaenu tagasimaksmine Töötaja säästutoetus 17.900 eurot 9% kuni max. 470 €, max. 43 €
Aktsiafondi säästuplaan Töötaja säästutoetus 20.000 eurot 20% max. 400 €, max. 80 €

Töötajate kogumistoetus ja eluaseme lisatasu: sissetulekute piirmäärad ja toetuse suurus abielupaaridele

VL leping Riigipoolne rahastus Tulu piirmäär Aastane rahastus
Panga säästuplaan Ei    
Kodulaenu ja hoiuleping

Töötaja säästutoetus

Eluaseme lisatasu

35.800 eurot

51.200 eurot

9% kuni max. 470 €, max. 43 €

8,8% kuni max. 512 €, maks. 45 €

Hüpoteeklaenu tagasimaksmine Töötaja säästutoetus 35.800 eurot 9% kuni max. 470 €, max. 43 €
Aktsiafondi säästuplaan Töötaja säästutoetus 40.000 eurot 20% max. 400 €, max. 80 €

Kas peaks varuma kapitalimahutushüvitisi?

Kõik tööandjad ei maksa VL-na maksimaalset võimalikku summat 40 eurot kuus. Mõned investeerimislepingud nõuavad aga minimaalset igakuist summat. Sellistel juhtudel võib tasuda puudujääk oma taskust, et saaksite pakkumisest kasu ja ideaalis investeerida ülemuse makstud summa, olgugi et väike.
Isegi VL lepingut on võimalik sõlmida, kui tööandja üldse VL-i ei maksa. See on eriti soovitatav, kui teil on õigus saada riiklikku rahastamist. Igakuised omast taskust makstavad summad võimaldavad riigipoolset toetust, nii et seitsme aasta pärast on rohkem kapitali, kui oleks olnud VL-st sõltumatu säästuplaani puhul.

Kuidas mõjutavad kapitali suurendamise soodustused makse??

Kui tööandja maksab kapitali moodustavaid hüvitisi, suurendab see brutopalka. Seega tuleb need teenused maksustada ja nende eest tuleb tasuda sotsiaalkindlustusmakseid. Praktikas tehakse seda nii, et tööandja VL voolab otse VL saaja sõlmitud lepingusse. Maksud ja lõivud arvestatakse palgalt maha, nii et lõppkokkuvõttes on netopalk veidi väiksem kui varem.
Ja VL lepingust saadav tulu on ka maksustatav. Seetõttu on mõttekas kehtestada erandimäärus otsustava tähtsusega seitsmendaks aastaks, st selleks aastaks, mil kapital on saadaval. Nii saab maksukoormust minimeerida ja VwL-ist saada suurima tulu.

Maksulünga ettevõtte pensioniskeem

Kui soovitakse takistada kapitali suurendamise hüvitiste netopalga vähendamist, võivad tööandjad ja töötajad kokku leppida igakuise summa maksmises otse ettevõtte pensioniskeemi. Selle sissemaksed on esialgu teatud piirini maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksetest vabastatud, nii et see võib mõnel juhul olla tulusam lahendus. Siiski on oluline teada, et maksud tuleb tasuda pensionile jäädes.
Ettevõtte pensioniskeemi valimisel ei saa kasutada riiklikke toetusi, nagu töötaja kogumistoetus või majaehituse toetus, selle asemel võivad kaasneda nii selle pensionikindlustuse sõlmimise kulud kui ka halduskulud. Siin tasub ka erinevate võimaluste lähem võrdlus.

Mis on pensionihüvitised?

Mõnes tööstusharus kapitali suurendamise hüvitisi ei maksta, vaid nn vanadushüvitisi (AvwL). Nii on see näiteks elektri- ja metallitööstuses. Peamine erinevus selle tööandja rahalise lisahüvitise vahel seisneb selles, et töötajal ei ole õigust otsustada, kuidas raha investeeritakse. Iga kuu makstakse töötasule lisaks 26,59 eurot. Õpipoisid saavad 13,29 eurot kuus.
Antud hüvitist tuleb kasutada pensioniks (firma või era). Aastatega kogutud kapital on siis lõpuks pensionieas saadaval ja alles siis tuleb maksustada. Siin on eeliseks see, et maksumäär on tavaliselt madalam kui töötamise ajal. Puuduseks on aga see, et valitsuse täiendavad rahastamisvõimalused, nagu töötajate säästutoetused või elamuehituse lisatasud, ei ole võimalikud.

Jäta Oma Kommentaar

Please enter your comment!
Please enter your name here