Välisseinad korralikult krohvides saavad need ka parema soojustuse ja soojapidavuse ning kaitsevad maja välismõjude eest nagu vihm, mustus, pakane ja UV-kiirgus. Professionaalne krohv hoiab ära ka hallituse ja niiskuse tungimise ning suurendab ka tulekaitset.
Seinte krohvimine on seega mitte ainult optilistel põhjustel, vaid eelkõige ka praktiline. Olenemata sellest, kas tegemist on uue või renoveerimisega: seinte krohvimine on hädavajalik, et vältida hilisemaid kahjustusi ja sellest tulenevaid kulusid.
Hankige pakkumisi ekspertidelt siit
Millised krohvimis- ja krohvimistööd on olemas?
Seinte krohvimine on omaette käsitöö, sest kõik krohvid ei sünni võrdselt. Ainuüksi sisekrohvi jaoks on palju krohvitüüpe, kus eristatakse mineraalseid ja orgaanilisi sideaineid. Orgaaniliste krohvide standardmeetodid hõlmavad eelkõige kipskrohvi ja sünteetilist vaikkrohvi. Mineraalkrohvide hulka kuuluvad lubikrohv, lubitsementkrohv, savikrohv või nende materjalide segu, näiteks kips-lubikrohv.
Igal krohvitüübil on oma omadused ja eelised, mille tulemuseks on erinevad funktsioonid ja disainivõimalused. Ideaalne aluspind tapeedile on näiteks kipskrohv oma eriti sileda ja kvaliteetse pinna tõttu. Seevastu märgade ja niiskete ruumide jaoks kasutatakse sageli tsement-lubikrohvi.
Lisaks tuleb krohvimisel vahet teha krohvimistöödel. See hõlmab näiteks varjatud, viimistlus- või peenkrohvi. Uues hoones ja õuealal on vajalik nii all- kui pealiskrohvimine. Renoveerimisel piisab sageli ka lihtsast pealisvärvist, olenevalt alusvärvi iseloomust ja krohviga saavutatavast.
Millistest teguritest sõltuvad krohvimiskulud?
Krohvimistööde maksumus sõltub paljudest teguritest:
- Krohviliigid: Kipskrohvid on oluliselt odavamad kui näiteks lubikrohvid.
- Krohvimistööd: peitkrohv maksab rohkem kui pealiskrohv, kuna esimene on keerulisem. Tavaliselt kasutatakse alati peit- ja viimistluskrohvi või lihtsalt viimistluskrohvi.
- Pinnakujundus: Välisseina krohvimisel varieeritakse kujundusvõimalusi, et saada kaunis fassaad. Karedast krohvist struktuurkrohvini dekoratiivkrohvini on kõik hinna sees, mis kajastub ka kuludes.
- Sise- või välisseinad: sisepind on tavaliselt odavam, kuna välispinnale tuleb tavaliselt esmalt peale kanda krunt. Lisaks võivad siin tekkida lisakulud nagu tellingud, näiteks kui kogu fassaad tuleb krohvida.
- Krohvi kvaliteeditase: Sisekrohvil on erinevad kvaliteeditasemed Q1 kuni Q4, mille kulud iga kõrgema kvaliteeditaseme puhul kasvavad.
- Seinad või laed: lae krohvimine maksab rohkem kui seina krohvimine.
- Piirkondlikud erinevused: linnades on hinnad tavaliselt erinevad kui kaugemates kohtades. Tunnipalk võib osariigiti erineda.
Kui soovite oma seinte krohvimise jätta professionaali hooleks, peaksite nende pakkumised eelnevalt hankima.
Fotod: iStock / eyjafjallajokullKui suureks krohvimiskulud lõpuks kujunevad, sõltub alati pakkujatest. Üldjuhul saab enamikelt ettevõtetelt küsida kulukalkulatsiooni, mille puhul täpsustad, kui suur on krohvitav pind ja milliseid töid täpselt teha. Siiski peaksite arvestama, et lõpuks võivad kulud osutuda suuremaks.
Et anda teile ülevaade, kui suured võivad olla kulud, oleme allpool kokku võtnud seinte krohvimise keskmised hinnad Saksamaal.
Seinte krohvimine professionaalsetelt pakkujatelt: need on kulud
Professionaalsed pakkujad arvutavad tavaliselt seinte krohvimise ligikaudse maksumuse pindala alusel, millele lisandub materjalikulu. Eristada tuleb sise- ja väliskrohvi, sest siin erinevad hinnad tunduvalt.
Kui eeldada lihtsat standardkrohvi kipsiga, siis on Saksamaal krohvimistööde kulud järgmised:
| 15-20 eurot | 20-25 eurot |
| 10-12 eurot | 12 kuni 24 eurot |
| - | 4 kuni 8 eurot |
| 5-6 eurot | 7,5 kuni 10 eurot |
|
|
| Kuna hinnad ruutmeetri kohta | Täieliku välise krohvi jaoks peaks |
Seinte krohvimisel lisakulud
Arvestus ei lõpe aga ainult krohvimiskuludega. Kuigi professionaalsete pakkujate personali- ja materjalikulud sisalduvad tavaliselt juba eelpool nimetatud ruutmeetrihindades, võib juhtuda, et olenevalt pingutusest ja eriteenustest tekivad lisakulud nt ettevalmistus-, maskeerimis-, täitmistöödele vms.
Selle hinnad on ettevõteteti erinevad ja sõltuvad seinte järjekorrast ja seisukorrast. Mõned teenusepakkujad nõuavad ka lisatasusid lennujaama ja tagasi reisimise eest. Lisateenuste puhul oodata meistrimeeste keskmist tunnitasu 40 eurot kuni 65 eurot.
Samuti tuleks alati arvestada sellega, kuidas ja mis tüüpi krohviga seinu krohvida soovid. Mida kvaliteetsem on krohvimistüüp ja krohvimistehnika, seda kõrgemad on hinnad.
Hea näide selle kohta on Tadelakt, väga eriline lubikrohv. Eelkõige vannitoaseinad on krohvitud nii, et seinad on täiesti veetundlikud ja pindadel on üllas läige. See puhastustehnika on pärit Marokost ja seda peetakse iidseks käsitööks, mis ka maksab vastavalt. Kui soovite lasta vannitoa krohvida Tadelaktiga, siis on oodata kulusid vahemikus 100 kuni 120 eurot ruutmeetri kohta.
Ise seina krohvimine: kas kulud on väiksemad?
Ülaltoodud seinte krohvimiskulusid mõjutavad suuresti meistrimeeste tööjõukulud. Kipsi ennast ja selleks vajalikke materjale ja tööriistu saab poodidest soodsalt osta. Seega tekib siin küsimus: kas poleks hinna poolest palju rohkem väärt, kui kogenud isetegijana võtaksite seinte krohvimise enda peale?
Kui arvestada ainult kulusid, on ise krohvimine palju odavam. Tavalised puhastusvahendid maksavad ehituspoes 1,50–5,50 eurot ruutmeeter. See ei sisalda täiendavaid materjalikulusid, nagu tellingud, tent, kipssiinid ja tööriistad.
Samas tuleb alati tõdeda, et seinte krohvimine on töömahukas ja nõudlik töö, mis nõuab palju oskusi ja kvaliteeti. Krohviliigi valik, krohvimistööd, krohvimistehnika, kujundus ja kvaliteeditasemed tuleb hoolikalt läbi mõelda ja sobitada aluspinna seisukorraga. Peitkrohvimine nõuab teistsugust krohvimistehnikat kui näiteks viimistluskrohv ning väliskrohvi paigaldajad toimivad teisiti kui sisekrohvi parandajad.
Kui sein on valesti krohvitud, tekivad kiiresti praod ja praod. Plaadid ja tapeet ei tööta või on halvasti ning hallitusseente, halva isolatsiooni ja muude defektide oht on suur. Järelkulud nende puuduste korvamiseks võivad olla oluliselt suuremad kui siis, kui oleksite algusest peale kasutanud professionaalset teenusepakkujat.
Lõppkokkuvõttes on küsimus ka selles, mida tegelikult tuleks krohvida. Kui siseseinad on juba professionaalselt peidetud ja heas seisukorras, saab lihtsama viimistluskrohvi ise teha. Või palkad selliseks tööks maalri, kes tavaliselt pakub mõnevõrra madalamaid hindu kui professionaalne krohvija ja teeb samal ajal ka värvimise.
Nõudlikumaks krohvimistöödeks nagu sisekrohvimine kõrgema kvaliteediga, uusehitiste krohvimine või krohviga fassaadi projekteerimine, tuleks vaatamata kõrgematele kuludele kindlasti kasutada professionaalseid pakkujaid.
