Suurt rolli mängib kindlustusvõtja isiklik vastutus nõude esitamisel. Näiteks korteri üürnik põhjustas ettevaatamatusest butaanigaasi plahvatuse, kuid mitte raske hooletusega (muuhulgas ilma kaitsekorgita gaasiballooni hoidmise tõttu). Hoone sai plahvatuses tugevalt kannatada ning remonditöödele kulus ligi 140.000 eurot. Föderaalkohus (toimiku number IV ZR 52/14) leidis, et üürnik pidi poole kahjust tasuma oma taskust.
Naaber ei vastuta veekahjude eest
Heade naabrite seas on tavaline, et üksteist aidatakse. Näiteks võttis mees aia kastmise enda peale, kui naaber oli tervisekeskuses. Seda tehes lülitas ta välja vooliku otsa, kuid mitte tegeliku veevarustuse. Suure vee lekkimise tõttu said maja olulised kahjud. Föderaalkohtu süüdimõistva otsuse (toimiku number VI ZR 467/15) kohaselt ei pidanud naaber aga vastutama. Kindlustuslepingus sätestatud vastutuse konkreetne piirang kehtis ainult tahtluse ja raske hooletuse korral, millest kumbki ei kehtinud.
Pärast sissemurdmist ei maksta kõiki remonditöid
Kodusisukindlustust võidakse nõuda mitte ainult varastatud vara, vaid ka sissemurdmise järgsete remondikulude hüvitamiseks. Tihti rikuvad sissemurdjad oma teo käigus kinnisvara aknaid, uksi ja mööblit. Kuid sellel hüvitisel on oma piirid, nagu leidis Hammi kõrgem ringkonnakohus (toimiku number 20 U 222/15). Pärast sissemurdmiskatset tasus kindlustusselts magamistoa akna ja terrassiukse uuendamise. Teised ukselehed olid lihtsalt remonditud. Kohtunikud otsustasid, et valida tuli kiireim, kuid siiski ohutu ja rahaliselt mõistlik remonditee. Väiksemad plekid, nagu kerge pinna ebatasasus ja täiendav löök, peab kindlustatud isik aktsepteerima.
Käsna nakatumine: kindlustus peab maksma
Kinnisvaraomanik vaidles oma hoonekindlustusega kahjustuste kõrvaldamise üle pärast käsnaga nakatumist. Terve maja sai kannatada. Ettevõte soovis aga maksta ainult selle osa kahjust, mille ilmnemine oli selgelt tõendatud lepingu tähtaja jooksul. Kuid Schleswig-Holsteini kõrgem ringkonnakohus (toimiku number 16 U 3/15) ei järginud seda. Sel juhul kehtib kindlustuskaitse kogu käsna nakatumise kohta.
Kassil ei ole lubatud märatseda nii, nagu ta tahab
Mõnikord nõutakse loomavastutuskindlustust ka varale tekitatud kahju hüvitamiseks. Nii küsis kassiomanik, kelle loom oli oma üürikorteris terrassiukse kummitihendeid kahjustanud. Offenbachi ringkonnakohus (toimiku number 33 C 291/14) ei tuvastanud siin ühtegi kindlustusjuhtumit. Kohtuotsuses öeldi, et üürnik ei tohi oma kassi vahetada ja lasta tal teha, mida tahab. Kui ta ei sekku, on tegemist üüritava kinnisvara liigse kasutamisega ja selle peab üürnik ise kinni maksma.
Veekahjustused: Katuseterrassil olevad torud ei ole hoone osa
Pärast tulekahju on veekahjustus üks hullemaid asju, mis majaomanikega juhtuda võib. Enamasti on hoone renoveerimine väga kulukas. Seetõttu vaieldakse kohtus sageli kibedalt selle üle, kes vastutab. Berliini apellatsioonikohus (toimiku number 6 U 166/13) pidi tegelema katuseterrassi puitpõranda all lebavate (taimede kastmiseks mõeldud) veetorude lõhkemisega. Advokaadid otsustasid, et need torud ei ole kindlustusega kaetud, kuna need asuvad katuse kohal ja seega väljaspool hoonet.
Tagasivoolu kahjustus – jah või ei?
Lepingu järgi pidi loodusõnnetuste kindlustus vastutama ka tagaveekahjustuste eest. Sellest saab aga rääkida vaid juhul, kui kindlustatud hoone torustikust väljub vesi. Kui torusüsteem ise ei suuda enam suures koguses vihmavett absorbeerida, otsustas Hammi kõrgem ringkonnakohus (toimiku number 20 U 23/17), siis ei olnud tegemist sulgveekahjustusega.
