Talveteenus: kui teil on vaja lund koristada ja laiali laotada

Talveteenus peab olema üürilepingus reguleeritud

Selleks, et üürnikud saaksid vastutada talveteeninduse eest, ei piisa sellest ainult koridoris oleva teatega deklareerimisest (Oberlandesgericht Frankfurt, Az. 16 U 123/87). Üürileandjana peate tagama, et koristus- ja riivimisteenus oleks fikseeritud ka üürilepingus. Kui see määrus puudub, jääb kõnnitee talihoolduse eest vastutama üürileandja. Seejärel saate näiteks talihoolduseks palgata oma hooldaja või professionaalse ettevõtte. Kulud selleks saab kommunaalarve kaudu uuesti üürnikule kanda.
Hea teada: Isegi kui töötate või olete väga vana, ei anna see mõnele kohtule põhjust talveteenistust mitte läbi viia. Kui te ei saa oma tööülesandeid ise täita või saate oma ülesandeid täita piiratud ulatuses, peate leidma asendaja, kes hoolitseb teie eest talveteenistuse eest.

Millal tuleb hommikul talihooldust teha??

Koristus- ja prügikoristuskohustus algab üldjuhul hommikuse liiklusega kell 7 hommikul. Seni peab tee olema ligipääsetav. Mõnes kohas määrati see siiski alles kell 8 hommikul. Koristus- ja prügikoristuskohustus lõpeb kell 20.00, välja arvatud juhul, kui kõnniteel on palju kasutust. Kõnniteede puhul ei pea kogu ala puhastama. Piisab ribast, millel kaks jalakäijat saavad üksteisest mööduda - st umbes 1 kuni 1,50 meetrit.

Kui tihti peate lund koristama??

Kui sageli tuleb koristada ja puistata, sõltub ilmastikuoludest: halva ilma ja pideva lumesaju korral mitu korda päevas, pakase vihmaga on taliteenus vajalik isegi tundide kaupa.

Millist kruusi saab talveteenistuseks kasutada??

Killustik, liiv või tuhk on osutunud talviseks tee puhastamiseks parimaks teraks. Maanteesoola pakutakse ehituspoodides, kuid see on paljudes kohtades keelatud. Teesoolaga puistamise eest saab siis karistada rahatrahviga.
Puidulaastud ei sobi ka liivaks. Need imavad niiskust ja muutuvad libedaks. Kui mööduja libiseb, peab majaomanik kahju hüvitama, otsustas Hammi kõrgem ringkonnakohus.
Hea teada: Talveteenus hõlmab ka kevadel laiali puistatud liiva või liiva kokkupühkimist ja kõrvaldamist (Föderaalkohus, kohtuasi nr. VI ZR 260/02).

Kes peab kruusi saama??

Seadus ei ole veel sätestanud, kes peab saama talveteenistuse krundi. Korterelamu puhul peaks selle eest seega hoolitsema üürileandja. Ühe- või kahepereelamute puhul tuleb enamasti üürnikul endal korda teha.

Kuhu saab talvisel hooldusel lund panna??

Kui koristate kõnniteelt lund, ei tohi te seda kunagi tänavale lükata. Asetage lumi näiteks oma aeda või parklasse, mis on selleks otstarbeks vabaks jäänud. Kui see pole võimalik, tuleb lumi kuhjata sõidutee poole jäävale servale. Mitte mingil juhul ei tohi liiklust häirida. Ristmikel ja ristmikel tuleb jälgida, et lumemäed ei piiraks autojuhtide vaatevälja.
Vihmaveerennid, sisse- ja väljapääsud, bussipeatused, invaparklad ja jalgratturite sõidurajad tuleb hoida lumest ja jääst puhtad.

Asetage lumi näiteks tee äärde, et mitte takistada muid olulisi kohti.

Fotod: iStock / galinast

Talveteenus: mis juhtub kahju korral?

Kui jalakäijad saavad viga, kuna neid ei ole evakueeritud, võivad nad nõuda hüvitist. Üürileandja peaks sõlmima kodu- ja maaomaniku vastutuskindlustuse, eravastutuskindlustus on soovitatav üürnikele, kes on kohustatud prügistama ja omaniku kasutuses oleva elamukinnisvara omanikele.

Seadus ja maksud Olulisemad kindlustused ehitajatele ja majaomanikele Siit saate teada, millised kindlustused peaksid omanikud millises etapis sõlmima ja kui palju kaitse maksab.

Talveteenistuse ärajäämise korral keskenduvad kohtuotsused nii nn esitamis- ja tõendamiskohustusele kui ka erandjuhtudele. Põhimõtteliselt peab kahjustatud pool tõendama ja tõendama, et kahju põhjustas süüliselt levitamise eest vastutav pool. See koorem on aga vastupidine, kui prügi tekitaja viitab erandlikele asjaoludele.
Näiteks kui ta väidab, et hajutamine oli mõttetu (Federal Court of Justice, Az. VI ZR 219/04). Schleswigi kõrgem ringkonnakohus otsustas, et prügistamise kohustus algas hommikul kell 8 ja õnnetus algas kell 8 hommikul.Kell 2 on saabunud. Otsus: hüvitise maksmise kohustus puudub, sest see ei pea algama teatud hetkest (Az. 11 U 174/2001).
Celle'i kõrgema piirkonnakohtu otsus näitab, et faktid tuleb esitada võimalikult hoolikalt. Vaatamata tõsistele vigastustele jäeti jalakäija hagi rahuldamata, kuna advokaadil polnud midagi öelda, mida oleks pidanud piserdama (toimiku nr. 9 U 42/03). OLG Celle ei lubanud tõendite lihtsustamist, kuna jalakäija elas vahetus läheduses.

Libedatel teedel on kerge vigastada saada. Kui majaomanik pole oma levitamiskohustust täitnud, saab temalt kahju hüvitamise kohtusse kaevata.

Fotod: iStock / Astrid860

Erand: jalakäijad on kohustatud olema ettevaatlikud

Isegi kui majaomanikud või üürnikud vastutavad talvise tee puhastamise eest, peavad jalakäijad kasutama oma kainet mõistust. Seega on osaliselt süüdi igaüks, kes on suvel väljas ebasobivate jalanõudega või kes jookseb ja libiseb tahtlikult puhastamata teeserval.

Millal vastutavad omavalitsused talihoolduse eest??

Omavalitsused vastutavad põhimõtteliselt kõnniteede eest, millele ükski elanik talihooldust ei osuta. Oma kohust peab vald täitma ka siis, kui liivasõiduk läheb katki või saab kahjustada.

Omavalitsused vastutavad teede puhastamise eest lumesaju korral – isegi kui mõni sõidukitest on defektne.

Fotod: iStock / 4FR

Kes vastutab lume langemise eest?

Kui tormiga langeb katuselt lumi või jää ja selle tagajärjel saab viga pargitud auto, tuleb iga juhtumi puhul eraldi otsustada, kas ja kes vastutab. Föderaalkohtu praktika kohaselt kehtib põhimõte, et kõik peavad end katuselaviinide eest kaitsma. See aga, kas ja kui suures ulatuses vastutab majaomanik täielikult või osaliselt ning tema suhtes kohaldatakse kohustuslikku talihooldust, sõltub sellest, kas konkreetsel juhul esineb erilisi asjaolusid.
Nõud otsustavad muu hulgas, kas tegemist on vähese või rohke lumega alaga. Lumistel aladel saab majaomanikku kohustada tegema talihooldustöid ehk teisisõnu eemaldama katuselt lume, paigaldama lumetõkked ja/või hoiatama hoiatussiltidega katuselaviinide eest. Põhimõtteliselt ei pea majaomanik siiski sajandi talveks valmistuma. Kui aga esineb regulaarne laviinioht, on soovitatav võtta kaitsemeetmeid.

Selliseid märke leidub sageli lumistel aladel. Kui pargite niikuinii, teete seda omal riisikol.

Foto: Fotolia

Kuidas talveteenusega makse säästa?

Talveteenuste maksust mahaarvamine: üürnikud ja majaomanikud peavad seda silmas pidama

Kui üürniku või majaomanikuna usaldad talveteenuse teenusepakkujale ja maksad talle selle eest, siis saad kulud majapidamisega seotud teenusena maksust maha arvata (ref. VI R 56/12). Tööjõukuludest arvatakse 20 protsenti otse maksuameti tasumisele kuuluvast tulumaksust maha. Tasuda saab ka liiva või kruusa kulud.

Talveteenistuse maksust mahaarvamine: Üürileandjad peavad sellega arvestama

Kui üürileandja võtab talveteenistuse ise üle, ei saa ta maha arvata kulusid, mis on tehtud majapidamisega seotud teenustena, vaid pigem üüri- ja liisingutulude sissetulekute kuludena.

Hea teada: Kui teie kui üürileandja hoolitsete lumekoristuse ja jääalade eest, siis erinevalt üürnikest ja majaomanikest on teil võimalus taotleda abivahendeid nagu lumelabidas, luud või lumepuhur ja kruus, samuti reisikulud üüritavate vahel. vara ja oma elukoht. Kui palkate üürileandjaks teenusepakkuja, saate maha arvata ootetasud, tegevuskulud ja lisatasud.

Lumepuhurite abil saab kõnniteed kiiremini puhtaks. Üürileandjatel on võimalus see maksudest maha arvata.

Fotod: iStock / Astrid860

Talvise teeninduse ettevaatusabinõud

Lumekaitse kaitseb möödujaid ja parkivaid autosid allakukkuvate katuselaviinide eest. Nende kinnitamise viis ei ole aga ühtselt reguleeritud. Küsige oma kohalikult omavalitsuselt, kas turvaväravate või sarnaste kaitsemeetmete kohta kehtivad eeskirjad. On kohtuotsuseid, mille kohaselt on katuselaviinide vastu konkreetsed individuaalsed meetmed nõutavad isegi ilma kohalike eeskirjadeta, kui peagi on oodata lumemassi. Hoiatusmärkidest võib piisata.
Ulmi ringkonnakohus otsustas 2006. aastal: Kui lumevaeses piirkonnas on üle 35-kraadise katusekaldega maja kõrval avalik parkla, siis tuleb katusele kinnitada lumetõkked; teatud asjaoludel tuleb paigaldada ka hoiatussildid või parkla ohustatud alad ajutiselt täielikult sulgeda (viide. 1 S 16/06).
Kui on kohustus võtta ettevaatusabinõusid ja majaomanik seda kohustust ei täida, peab ta põhimõtteliselt tasuma kahju, mille kolmas isik selle tagajärjel kannab (Saksamaa tsiviilseadustiku paragrahv 823). Teavet selle kohta, kas ja kuidas turvalisust nõutakse, saate, kui pöörate tähelepanu sellele, milliseid meetmeid naabruskonnas laiemalt rakendatakse.