Struktuursed muudatused, nagu uute akende paigaldamine, fassaadi soojustamine või päikesesüsteemi paigaldamine, saab nüüd omanike kogukond otsustada lihthäälteenamusega. "Seadusandja soovib saavutada, et elamukompleksides tehtaks energiasäästlikumaid renoveerimisi," selgitab Reitzer. Seni on see nõudnud suuremaid häälteenamuseid, paljudel juhtudel isegi kõigi omanike nõusolekut. Et üksikomanik ei oleks enamuse meelevallas, peavad struktuurimuudatused üldjuhul kinni maksma vaid need omanikud, kes on samuti nende poolt hääletanud. Kuid on ka erandeid: Näiteks kui kavandatavad meetmed muudatuse kohaselt "amortiseeritakse mõistliku aja jooksul". Isegi kui otsus võeti vastu rohkem kui kahe kolmandiku häältega ja poole kaasomaniku osadega, palutakse kõigilt tasuda. "Praktikas peaks see kaasa tooma mõningaid konflikte ", kardab kinnisvaraprofessionaal Reitzer.
Kas tead juba meie podcasti??
Neid ehitusmeetmeid saab rakendada ka ilma häälteenamuseta
Teatud ehitusmeetmeid võib vastu enamuse tahtmist läbi viia isegi üksik majaomanik. Näiteks võib igaüks, kellel on e-auto, taotleda elamukompleksi laadimisjaama paigaldamist. Samuti on õigus tõkkeid vähendavatele ümberehitustele, sissemurdmiskaitsemeetmetele ja paigaldistele, mis võimaldavad juurdepääsu kiirele Internetile. Olgu siis laadimisjaam, trepplift esikus või fiiberoptiline ühendus: “Kulud kannavad vaid omanikud, kes sellise meetme tellivad. Ja ainult neil on lubatud installatsiooni kasutada, ”selgitab assotsiatsiooniekspert Reitzer.
Omanike koosolek saab kiiremini otsustada
Omanike koosolekud on otsustusvõimelised kiiremini, sest põhimõtteliselt saab nüüd juriidiliselt kehtivaid otsuseid vastu võtta sõltumata kohalviibijate arvust. Enne seda pidid kohal olema vähemalt pooled omanikest. "Nüüd on veelgi olulisem osaleda omanike koosolekutel, et vähemus ei langetaks otsuseid," rõhutab Reitzer. Seetõttu pikendati koosolekule kutsumise tähtaega kahelt nädalalt kolmele. Korteriomanikud saavad otsustada ka veebipõhise koosolekul osalemise võimaldamise videokonverentsisüsteemi abil. Sellele pole aga juriidilist nõuet. "Ja tehniline teostus põhjustab tõenäoliselt probleeme," ütleb Reitzer.
Suurima osakaalu selles statistikas moodustavad ühepereelamud.
Foto: föderaalne statistikaametUuendused seoses kinnisvarahalduriga
Palju on arutatud kinnisvarahaldurite kvalifikatsiooni üle. Uue elamuomandiseaduse kohaselt võib alates 2022. aasta lõpust iga vähemalt üheksa osapoolega objekti omanik nõuda haldajat, kellel on IHK kvalifikatsioon või sellega võrreldav koolitus. "See tugevdab administratsioonide pädevust ", kiidab Reitzer. Samas laiendab seadus halduri tegevusvaldkonda. Ilma nõu pidamata saab ta sõlmida majaühistu nimel lepinguid (v.a kinnisvaratehingud ja laenud). "See võimaldab tal kiiremini reageerida, näiteks kui katus tuleb pärast tormi remontida," selgitab Reitzer. Teisalt saab omanike kogukond haldurist kergemini eralduda. Praeguseid lepinguid saab igal ajal üles öelda kuuekuulise etteteatamistähtajaga. Varem oli eemaldamiseks mõjuv põhjus.
Nõukoda kontrollib administraatorit
Esimest korda on seadusega sätestatud, et haldusnõukogu kontrollib administraatorit, mitte ainult ei toeta seda. Varem pidi sellele aukohale asuma kolm kaasomanikku, nüüd on see arv meelevaldne. Piisab pühendunud omanikust majas. Edeltraud Reitzer elamispindade ühistust: „Seetõttu peaks olema lihtsam seda tähtsat kohta täita."
